Varem spekuleeriti meedias, et Laachraoui oli üks kolmest enesetaputerroristist, kes saabusid eile taksoga Brüsseli lennujaama. Erinevalt oma kahest kaaslasest, kes end õhku lasid, kolmas mees nii ei talitanud ning seda meest on politsei eilsest saadik suurte jõududega otsinud.

Prokuratuur kinnitas tänasel pressikonverentsil vaid seda, et üks end lennujaamas õhkinud mees oli Ibrahim el-Bakraoui, kelle vend Khalid lasi end omakorda õhku Maelbeeki metroojaamas. Teise kahe terroristi - õhkulaskja ja sündmuskohalt põgenenu - isikute kohta kinnitusi ei jagatud.

Kui need andmed paika peavad, siis pole meedias taga otsitud kolmanda terroristi kohta eriti palju teada ning seega jääb vaid üle loota, et võimuesindajad on rohkem informeeritud, nenditi Le Monde'i artiklis. Ajalehe allikate sõnul on võimud saanud aga väite kohta kinnituse ka DNA-testi abil.

Belgia prokuratuur kinnitas tänasel pressikonverentsil, et Brüsseli elanikest vennad Khalid ja Ibrahim el-Bakraoui lasid end eile Brüsselis enesetaputerroristidena õhku.

Föderaalprokurör Frederick Van Leeuw selgitas, et Ibrahim korraldas plahvatuse lennujaamas, kusjuures mehe arvutist on leitud ka tema "testament". Terrorist kirjutab, et ei tea enam, mida ta tegema peaks, sest kardab, et võimud jõuavad talle peagi jälile.

Erinevalt varem Belgia meedias liikunud väidetest tema vend Khalid lennujaama rünnakus ei osalenud, vaid lasi end õhku hoopis Maelbeeki metroojaamas.

Kaks meest, kes jäid eile samuti lennujaama turvakaamerale, on endiselt ametlikult tuvastamata. Üks neist lasi end õhku, teine aga lahkus mingil põhjusel sündmuskohalt juba enne plahvatusi.

Ibrahimi roll lennujaama rünnakus määrati prokuröri sõnul kindlaks DNA abil, samas pole veel selge, kes oli teine end õhku lasknud suitsiiditerrorist. Khalidi osalemine metroojaama rünnakus tuvastati sõrmejälgede abil.

Kõik kolm nimeliselt mainitud meest olid juba varem tagaotsitavaks kuulutatud.

Laachraouid otsiti taga seetõttu, et ta oli lähedalt seotud Pariisi terrorirünnakute peamise kahtlusaluse Salah Abdeslamiga, kusjuures viimane olevat talle saatnud 13. novembri hilisõhtul tekstisõnumi.

Vennad el-Bakraouid aga sooviti leida seetõttu, et nad olid seotud eelmise nädala tulevahetuse sündmuskohaks oleva korteriga. Väidetavalt oli Khalid see, kes oli valenime all üürinud Foresti linnaosas korteri. Korterist alguse saanud politseioperatsioon viis lõpuks Salah Abdeslami tabamiseni 18. märtsi õhtul.

Enesetaputerroristidest vendadel oli vägagi kriminaalne minevik (kuigi otseselt terrorismiga mitte seonduv), mis paneb mõtlema ka sellele, miks nad üldse vabaduses viibisid. 2010. aastal mõisteti Ibrahim 9 aastaks vangi selle eest, et ta tulistas ühe röövi käigus politseinikku Kalašnikovi automaadiga. Khalid aga võeti 2011. aastal kinni samasuguste relvade omamise eest ning mõisteti autoröövide eest 5 aastaks vangi. Paraku olid mõlemad mehed praeguseks juba vabanenud.

Eilsete rünnakute asjus sai politsei ehk kõige olulisema vihje taksojuhilt, kes oli kolm terroristi eile Brüsseli lennujaama toonud ning kes tundis mehed hiljem ära politsei poolt avaldatud turvakaamera fotolt. Taksojuht andis politseinikele ka aadressi, kust ta oli mehed peale võtnud. Võimuesindajad korraldasid korteris läbiotsimise ning leidsid lõhkeaineid ja äärmusrühmituse ISIS lipu. Kusjuures üks lõhkeainet sisaldanud kott oli nii ebastabiilne, et plahvatas, kuid õnneks keegi seetõttu viga ei saanud.

Föderaalprokurör Van Zeeuw märkis, et hetkeseisuga on kindel, et eilsetes terrorirünnakutes hukkus 31 ja sai vigastada 261 inimest.

Brüsseli lennujaama turvakaamera stoppkaader - keskmine on Ibrahim el-Bakraoui, kes lasi end õhku. Vasakpoolne mees lasi end samuti õhku ning tema isikut pole ametlikult veel tuvastatud, nüüd aga väidab ajakirjandus, et see on Najim Laachraoui. Parempoolne valgetes riietes mees end õhku ei lasknud ning ta põgenes hoopis sündmuskohalt. Tema isik on ametlikult kindlaks tegemata. Tema pomm tehti kahjutuks võimuesindajate poolt.