Reedel määratud kohtuotsustega lõppes Belgia kõigi aegade suurim kriminaalprotsess.

22. märtsil 2016 Brüsseli rahvusvahelises lennujaamas ja metroos toimunud enesetapurünnakutes hukkus 32 inimest ja nende eest võttis vastutuse rühmitus Islamiriik (IS).

Prantsuse kodanik Salah Abdeslam ja maroko-belgia päritolu Mohamed Abrini, kelle Prantsusmaa mõistis juba 2015. aastal Pariisis toimunud tapatalgute eest eluks ajaks vangi, olid juulis mõrvas süüdi mõistetud kuuest süüdlasest tähtsaimad.

Abrinile, kes otsustas end viimasel hetkel mitte õhku lasta, määras kohus 30-aastase vanglakaristuse.

Kohus otsustas mitte määrata täiendavat karistust Abdeslamile, kes 2018. aastal Belgias tulistamise eest 20 aastaks vangi mõisteti.

Rünnakud NATO ja Euroopa Liidu peakorteri lähedal olid osa vägivallalainest, mille võttis omaks Islamiriik Euroopas.

Sajad reisijad ja transporditöötajad invaliidistusid ning veel seitse aastat hiljem on paljud ohvrid, lähedased ja päästjad endiselt traumeeritud.

Ametivõimud tõstsid hiljem rünnakutes hukkunute arvu 35-le, leides seoseid saadud vigastuste ja veel kolme inimese surma vahel.

Kümned haavatud ellujäänud ja leinavad sugulased andsid kuudepikkuste küsitluste jooksul emotsionaalseid tunnistusi.

Möödunud aasta lõpus alanud kohtuprotsess peeti NATO ümber ehitatud endises peakorteris range valve all.

Reedel 34-aastaseks saanud Abdeslam oli ainus ellujäänud osaline 2015. aasta Pariisi rünnakus, milles hukkus 130 inimest.

Ta põgenes pärast Pariisi sündmusi Brüsselisse ja redutas neli kuud korteris, kus elasid IS-i kohaliku rakukese liikmeid.

Kohus lükkas tagasi süüdimõistetu taotluse jääda Belgiasse karistust kandma ja ta peab naasma trellide taha Prantsusmaale.

Abrini tunnistati süüdi selles, et ta kuulus ühte enesetaputerroristide rühma, kes võttis sihikule Brüsseli lennujaama ja metroojaama.

Ta tunnistas, et otsustas viimasel hetkel oma lõhkekeha lennujaamas mitte õhkida – nagu ka teine süüdistatav, Süüria päritolu rootslane Osama Krayem.

Krayemile määrati koos Bilal El Makhoukhi ja Oussama Atariga eluaegne vanglakaristus.

Džihadistide rühma juhtinud IS-i kõrge komandör Atari üle mõisteti kohut tagaselja, kuna arvatakse, et ta hukkus Süürias 2017. aastal.

Herve Bayingana Muhirwa, kes tunnistati süüdi "osavõtus terrorirühmituse tegevusest", mõisteti kümneks aastaks vangi.

Kohus otsustas mitte võtta üheltki süüdimõistetult Belgia kodakondsust.