Nende otsuste tähendus Läänemere keskkonnakaitse ja Venemaale kehtestatud sanktsioonide valguses vajab Rootsi ühiskonnas senisest ulatuslikumat arutelu, teatas liit ERR.ee-le.

"Oleme murelikult jälginud arenguid Läänemere mõlemal kaldal. Nord Streami paigaldatavad gaasijuhtmed on keskkonnaohuna arvestatavaks riskifaktoriks meie niigi saastunud Läänemerele. Viimaste nädalate sündmused näitavad taas ilmekalt, et Putini Venemaa käitumine ei ole usaldusväärne nii keskkonna kui piirkonna julgeoleku aspektist. Ja nagu teada, siis 50 protsenti Nord Streami osakutest kuuluvad Gazpromile," ütles REL poliitika- ja väliskomisjoni juht Evelin Tamm.

Rootsi eestlaste liidu aseesimehe, Eesti kaitseväe endise peainspektori ning luure ja vastuluure ülema Aho Rebase sõnul on Gotland strateegiline baas igale Läänemerd valitseda soovivale riigile ning kui mõelda Venemaa käitumisele oma naaberriikide suhtes, siis võib Slite sadama väljarentimine ohustada nii Rootsi kui Eesti turvalisust.

"On oluline, et Rootsi ei annaks venelastele vaba ligipääsu Gotlandile ja tugevdaks kaitsevõimet kogu saarel," ütles Rebas.

Liit tegi 5. veebruaril pöördumise Rootsi valitsusele, et juhtida tähelepanu Gotlandi Slite sadama renditehingutega seonduvatele julgeolekupoliitiliste ohtudele ja piirkonna kaitsevõime tugevdamise vajadusele.

Välisminister Margot Wallström vastas oma kirjas, et Rootsis on omavalitsustel kohalike investeeringute osas suhteliselt lahtised käed, kuid kinnitas, et Rootsi valitsus kavandab aastateks 2016-2020 kaitsejõudude lisaeelarvesse 10,2 miljardit rootsi krooni.

Rootsi eestlaste liit on Rootsi eestlasi ühendav katusorganisatsioon, millel on 25 liikmesorganisatsiooni ja osakonda üle kogu Rootsi.