Eelmisest Gotlandi saare kaitsmise eest vastutavast üksusest loobuti 13 aastat tagasi ning pärast seda oli saar pikka aega ilma sõduriteta. Seoses aga 2014. aasta Ukraina kriisiga ja pingete kasvamisega ka Läänemere piirkonnas asus Rootsi uuesti riigikaitset tõhustama ning selle algatuse oluliseks osaks oli ka sõjalise kohaoleku taastamine strateegilise tähtsusega saarel, vahendasid TT, STT ja Savon Sanomat.

"Gotlandi väeosa on selge julgeolekupoliitiline signaal selle kohta, kuivõrd oluliseks valitsus Gotlandi saart peab. Seda märgatakse nii Läänemere äärsetes riikides kui ka kogu maailmas," kommenteeris kaitseminister Peter Hultqvist.

Üksuses hakkab teenima umbes 350 sõdurit, kuigi kõik neist ei viibi korraga saarel. Alaline koosseis on seega umbes 150 kaitseväelast ning ülejäänud on kas osaliselt kohal viibivad tegevväelased või siis ajateenijad. Ajateenistuse taastamine oli samuti üks viimase aja pingetega seotud sammudest.

Külma sõja tipphetkel 1980. aastatel oli Gotlandi üksuse kriisiolukorra koosseis umbes 25 000 sõdurit.