Endine ametnik: Tšornobõli katastroofi kaasa toonud katsetust taheti läbi viia ka Soome lähistel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Heikki Reponen Tšornobõli tuumajaama juures, arhiivifoto.
Heikki Reponen Tšornobõli tuumajaama juures, arhiivifoto. Autor/allikas: Timo Sipola/Yle

Soome kiirgusohutuskeskuse (STUK) kunagine lähipiirkonna koostöö juht Heikki Reponen ütles, et Tšornoboli tuumajaamas katastroofi kaasa toonud katsetust taheti varem läbi viia ka Soome lähistel asuvas Sosnovõi Bori tuumaelektrijaamas. "Seal oli õnneks piisavalt mõistust sellest keelduda," nentis Reponen.

2013. aasta kevadel pensionile läinud Reponen tunneb Soome lähedal asuvaid tuumaelektrijaamu hästi. Eriti palju on olnud tema tähelepanu all Sosnovõi Bori ehk Leningradi tuumaelektrijaam Leningradi oblastis. Sosnovõi Bor oli kusjuures Tšornobõli tuumajaama eeskujuks, vahendas Yle.

"Leningradi jaam oli esimene seda tüüpi suur reaktor. See on kõikide nende teiste reaktorite "emaks". Seal on oma väljaõppe saanud ka need inimesed, kes on läinud ka teistesse tuumajaamadesse," selgitas ta.

Praktiliselt oli Tšornobõl seega justkui Sosnovõi Bori koopia. Samas oli Reponeni sõnul märkimisväärne erinevus selles osas, mis puudutas personali teadmisi ja otsustuspädevust, sealhulgas ülevalt tulevatele korraldustele kuuletumist.

"Tšornobõli õnnetus sai alguse katsetusest, millest Leningradi tuumajaam oli keeldunud. Seal oli karmimat kaadrit, kes ütlesid, et nemad ei hakka sellist asja tegema. Kuid Tšornobõlis nad tegid ja sellel olid halvad tagajärjed," rääkis Soome ekspert.

Reponen meenutas ka seda, et pärast katastroofi võttis Nõukogude Liit Soome spetsialistide poolt pakutud abi tänulikult vastu. Üks trumpidest oli näiteks see, et Soomel olid juba reaalselt olemas kiirgusseire seadmed, mida läks vaja alles planeerimisjärgus oleva Nõukogude seirevõrgustiku jaoks. Lähipiirkonda seirevõrgustiku rajamist ka rahastati osaliselt Soome poolt.

Peagi tehti ka koostööd Rootsi ja Norraga - näiteks rootslaste ülesandeks oli jälgida praeguseks suletud Ignalina tuumaelektrijaama Leedus, Norra aga hoidis silma peal Koola poolsaarel asuvatel reaktoritel.

Soome poolt antud koostööabi osaks oli ka tuumaelektrijaamades vigade kontrollimine, kusjuures ükskord oli juhtunud ka nii, et Sosnovõi Bori jaamas leidis kütusetoru leke aset just sellel hetkel, kui seal oli kohal Soome ekspertide meeskond. Viimased andsid siis kommentaare välismeediale, kohalikud esindajad seda tavapäraselt ei teinud.

Üks õppetund, mille Tšornobõli katastroof Reponeni meelest andis, on see, et kõiki uusi asju tuleb põhjalikult kontrollida.

"Nõukogude Liidus oli tava uskuda tehnika ja arengu kõikvõimsusesse, ning edasi liiguti ilma, et asju oleks kontrollitud. Siis oli süsteemi osaks ka see, et teisitimõtlejaid ei kuulatud. Sellistes olukordades on teine arvamus äärmiselt oluline. Neid uusi mõtteid tuleb kogu aeg testida," lausus Reponen.

Tuumatehnoloogiat kasutati Nõukogude Liidus suure tuhinaga kõikvõimalikes kohtades - näiteks majakates. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist aga jäeti paljud sellised majakad hooletusse ning Läänemere piirkonnas koristati neid radioaktiivsuse allikaid hiljem ka Soome riigi rahadega.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: