Kõige aktiivsemad välisrändes osalejad olid 20–39-aastased ning enamikus vanuserühmades ületas sisseränne väljarände, erandiks olid 10–14-aastased ja 25–29-aastased, teatas statistikaamet.

Mehi saabus ja lahkus arvuliselt rohkem kui naisi, kuid rändesaldo põhjal saab öelda, et endiselt jääb välismaale elama rohkem naisi kui mehi. Sisserändajatest 52 protsenti ja väljarändajatest 69 protsenti olid Eesti kodanikud, seega endiselt moodustab enamuse välisrändest Eesti enda kodanike edasi-tagasi liikumine.

Sisserändajatest 21 protsenti olid EL-i kodanikud ja 27 protsenti kolmandate riikide kodanikud. Väljarändajatest 15 protsenti olid EL-i kodanikud ja 10 protsenti omas muud kodakondsust.

Sisserändavad EL-i kodanikud olid nooremad kui sisserändavad Eesti ja teiste riikide kodanikud, mis Eesti kodanike puhul on seletatav sellega, et tegemist on peamiselt tagasirändajatega.

Välisrändes kõige rohkem esindatud kodakondsustest langes välisrände saldo tulemusena ainsana Eesti kodanike arv. Kõige rohkem kasvas kolmandate riikide kodakondsusega isikute arv.

Välisrände tulemusel jääb Eestisse kõige rohkem Ukraina, Venemaa ja Soome kodanikke. EL-i kodanike ja määratlemata kodakondsusega isikute sisse- ja väljaliikumised tasakaalustasid üksteist.

Enamik neist, kelle ränderiik on teada, on läinud Soome või saabunud Soomest. Peamised väljarände sihtriigid on ka teised kõrgelt arenenud Euroopa riigid nagu Suurbritannia ja Saksamaa.

Sisserände peamised lähteriigid on lisaks Soomele ka Ukraina ja Venemaa. Sünniriigilt on 49 protsenti sisserännanutest pärit Eestist, 11 protsenti Venemaalt ja kaheksa protsenti Ukrainast. Lahkujatest on sündinud 68 protsenti Eestis, üheksa protsenti Venemaal ja neli protsenti Soomes.