Fotod ja video: Obama saabus ajaloolisele visiidile Hiroshimasse ({{commentsTotal}})

{{1464335767000 | amCalendar}}

Barack Obama saabus täna Hiroshimasse, olles esimene USA president, kes linna pärast 1945. aasta tuumapommitamist külastab.

Esmalt külastas Obama Hiroshima rahumemoriaali muuseumit, enne kui läks koos Jaapani peaministri Shinzo Abega rahumemoriaali parki, kus asetasid mälestusmonumendile pärjad, vahendas BBC. Obama kõneles ka mitme tuumapommirünnakus ellujäänuga.

"Surm langes taevast alla ja kogu maailm muutus," ütles Obama pöördumises, märkides, et tuumapommitamine näitas, et inimkonna omanduses on vahendid, et iseend hävitada. Tuumarelvade kohta ütles president, et maailmal peab olema julgust hirmust üle saamiseks ja selleks, et edendada maailma ilma tuumarelvadeta.

Obama ütles, et mälestus Hiroshimast ei tohi kunagi kustuda, kuid ta ei palunud andeks maailma esimese tuumarünnaku eest 1945. aastal.

Obama sõnul tuli ta Hiroshimasse leinama aatomipommi ohvreid. Tema sõnul on meil kõigil ühine vastutus ajalugu otse näkku vaadata ning me kõik peame küsima, mida saaksime teha, et selliseid kannatusi ära hoida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Maailmasõda, mis jõudis oma brutaalse lõpuni Hiroshimas ja Nagasakis, peeti maailma rikkaimate ja võimsaimate riikide vahel. Nende tsivilisatsioonid olid andnud maailmale suurepäraseid linnu, vapustavat kunsti. Nende mõtlejaid levitasid ideed õiglusest ja harmooniast ning tõest. Siiski kasvas sõda välja sellestsamast domineerimisinstinktist, millest ka konfliktid kõige primitiivsemate hõimude vahel," sõnas Obama.

Jaapani peaministri Shinzō Abe sõnul avas Obama pärjapanek uue ajastu Jaapani ja USA suhetes. Ka paljude veel elusolevate tuumarünnakuohvrite sõnul on aastakümneid kestnud ülekohus nüüd lõpuks ometi heastatud.

"Ma olen väga õnnelik, nähes teda siin visiidil. Ta on saatnud meile rahusõnumi minevikust ja täna rakendab ta oma sõnad praktikasse. Pean teda väga teretulnuks," rääkis tuumarünnaku üleelanu Motoko Onoe.

Mitte kõik hirošimalased ja jaapanlased ei suhtunud USA presidendi visiiti aga positiivselt. Neid häirib, et Obama pole ametlikult tuumarünnaku pärast vabandust palunud. Obama sõnul langetasid otsuse tuumarünnakuiks sõjaaegsed riigi- ja armeejuhid, kelle mõtlemine oli sõjaajale omane ning kel oli vaja pikale veninud sõjale lõpp teha. Protestijaile Obama põhjendus veenev ei tundunud ning nad leidsid tema sõnade tagant kurja tagamõtte.

"Muidugi ta ei palu andeks, sest kui ta paluks, ei saaks USA enam iialgi tuumarelva kasutada. Ma usun, et andekspalumisest hoidumine jätab talle võimaluse kasutada tuumarelva tulevikus," ütles üliõpilane Yohei Sakube.

Paljud protestijad leidsid ka, et nii Obama kui Abe sõnad oleksid usutavamad, kui mõlemad loobuksid sellest sõjakusest, mida nii USA kui Jaapan maailmapoliitikas ilmutama kipuvad.

Enne Hiroshimasse jõudmist külastas Obama Iwakuni USA sõjaväebaasi. Baasis ütles Obama, et tema visiit on tunnistus sellest, kuidas "isegi kõige valusamaid lõhesid on võimalik ületada".

Presidendi sõnul on Hiroshima visiit võimalus kinnitada, et USA on pühendunud sellele, et tagada rahu ja julgeolek maailmas, kus tuumarelvad ei ole enam vajalikud.

"Hiroshima meenutab meile, et sõda, ükskõik mis põhjustel või mis riigid selles osalesid, toob kaasa suuri kannatusi ja kaotusi, eelkõige süütutele tsiviilelanikele," kirjutas Obama enne visiiti Asahi ajalehes.

Obama ütles, et USA ja Jaapani liit on maailmas üks tugevamaid ning tema visiit näitab, kuidas "kaks riiki, endised vastased ei saa mitte ainult partneriteks, vaid parimateks sõpradeks".

Maailma esimeses tuumarünnakus 1945. aasta 6. augustil hukkus vähemalt 140 000 inimest. Kaks päeva hiljem heideti tuumapomm Nagasakile, kus hukkus 74 000 inimest.

Paljud USA-s usuvad, et tuumapommi kasutamine oli õige tegu, sest sellega sunniti Jaapan alistuma, mis lõpetas ka Teise maailmasõja.

Ühe ellujäänu tütar, kes mälestusmonumenti külastas, ütles, et kannatused on kandunud edasi järeltulevatele põlvkondadele.

"Ma tahan, et president Obama seda teaks. Ma tahan, et ta mõistaks meie kannatusi," ütles Han Jeong-soon AP-le.

Seiki Sato, kelle isa jäi tuumapommi heitmise tagajärjel orvuks, ütles New York Timesile, et kuigi ka jaapanlased on kogu Aasias kohutavaid tegusid korda saatnud, oli tuumapommi heitmine kurjem tegu.

"Meie, jaapanlased tegime kohutavaid asju kogu Aasias. See on tõsi. Ja meie, jaapanlased peaksime andeks paluma, kuna meil on häbi, aga me pole kõigilt neilt Aasia riikidelt siiralt andeks palunud. Tuumapommi heitmine oli aga tõeliselt kuri tegu," ütles ta.

BBC ajakirjanik John Sudworth ütles, set Obama visiidil on ilmselt strateegiline eesmärk, andes märku tugevnevast liidust Washingtoni ja Tokyo vahel regioonis, mis on mures Hiina sõjalise tugevuse kasvu pärast.

 

 

Toimetaja: Merili Nael, Merit Maarits



Nachum Ulanovsky ja ta kolleegid tegid katseid nahkhiirtega.

Ajus on kaaslaste asukoha jälgimiseks oma rakud

Hea on enamasti teada, kus me oleme. Enam-vähem sama kasulik on aga enamasti teada, kus täpselt on meie kaaslased. Nüüd tuleb välja, et ajus on mõlemat laadi teadmise jaoks olemas omad spetsialiseerunud rakud.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: