Tallinnas pakub populaarse booking.com vahendusel kodumajutust tervelt 1800 korterit. Võrdluseks: Tallinnas on suurusjärgus 7000 hotellikohta. Seega pakub kodumajutus hotellidele juba parajat konkurentsi, kuivõrd kodumajutus on hotellitoast reeglina üksjagu odavam – makse selle pealt ju enamik teenuseosutajaid ei maksa.

Enim pakuvadki kodumajutust tallinlased ja pärnakad, kuid iseäranis hädas on kodumajutust osutavate linlastega Narva majutusettevõtjad, kelle olukord on viimasel ajal tublisti raskemaks läinud, mistõttu tegid nad ka mureliku pöördumise maksu- ja tolliametile (MTA).

Amet suuri muudatusi oma töös ei plaani, vaid loodab, et üüritulu deklareerimine kasvab teavitustöö tulemusel ise.

„Eeskätt on meie tegevused suunatud teavitamisele ja nõustamisele, et inimesed oleksid kursis korteri väljaüürimisest saadud tulu deklareerimisega. Üüritulu deklareerimine on aasta aastalt kasvanud, viimasel kahel aastal on deklareerijate arv ja deklareeritud tulu laias laastus suurenenud poole võrra,“ selgitas MTA teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde.

Udde sõnul on võrreldes 2013. aastaga kasvanud üüritulu deklareerijate arv 42 protsenti ja sellelt saadud tulu 68,8 protsenti.

Jõustunud seadusemuudatuse järgi saab ka tänavu teenitud üüritulult üürimisega seotud kulude katteks maha arvata 20%.

„Igal juhul on mõistlik saadud tulu õigel ajal tuludeklaratsioonis deklareerida, sest kui me näiteks nende järelkontrolli käigus näeme, et seda tehtud ei ole, siis lisandub maksmata maksusummale ka viivis ja siis tuleb juba oluliselt rohkem tasuda,“ manitses Udde. „Kindlasti jätkame teavituse ja nõustamisega ka tulevikus, suur samm on turu korrastamise suunas maksumaksjail endil juba tegelikult astutud.“

Jagamismajanduse oma südameasjaks võtnud riigikogu majanduskomisjoni liige Kalle Palling (Reformierakond) tõdes, et majutusvaldkond vajab seadusemuudatust, mis teeks seadusetäitmise kodumajutaja jaoks lihtsaks.

Tuleohutusnõudete täitmist ei kontrolli keegi

„Kindlasti peame seda reguleerima. Isikud, kes kortereid omavad, peavad ära maksma kõik maksud. Peame selle koostöös maksu- ja tolliametiga tegema sama lihtsaks kui see on Uberiga,“ nägi Palling vajadust sekkuda.

„Teine asi on tuleohutusnõuded, mis on hotellidele päris karmid. Korterites peab mingi regulaarsusega olema ülevaatus, et kõik seadmed töötavad. Kui need asjad on üle käidud, siis ega suures plaanis suuremat regulatsiooni vaja olegi,“ leidis Palling.

Booking.com majutusvahendusportaali esindajatega kohtunud Palling tõdes, et portaal tervitab Eesti soovi valdkonda reguleerida, sest ka nemad soovivad, et nende vahendusel klientideni jõudvad pakkumised järgiksid seadusi.

Palling usub, et regulatsioonid ei peaks puudutama mitte teenusevahendajaid ehk portaale (booking.com, Airbnb jt), vaid teenuseosutajaid ehk korteripakkujaid.

„Seaduse tasemel tuleb kohustus panna selle inimese peale, kes seda korterit rendib. See peaks muutuma automaatseks ehk kasutusele tuleks võtta sama lahendus, mille maksuamet töötas välja Uberile,“ nägi Palling lahendust. „Selles majanduses osalemine peaks muutuma inimestele loomulikuks ja lihtsaks. Kogu infovahetus peaks muutuma automaatseks, et ei tuleks lisabürokraatiat juurde.“

Palling leiab, et olukorra lahendamiseks oleks vaja muudatused sisse viia õige mitmesse seadusesse. Tööga alustatakse juba suvel, et aasta lõpuks oleks kodumajutuse kui jagamismajanduse turg reguleeritud. Järelevalve teostamine jääb siis juba maksu- ja tolliameti teha.