Läinud aasta lõpus külastasid õiguskantsleri nõunikud Viljandi haigla psühhiaatriakliinikut ning nägid, et kuna sealne sundraviosakond on ülekoormatud, hoitakse kümmet ravile määratud inimest teises osakonnas, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Osakonna ja töötajate ülekoormatus võib aga haiglat külastanud ekspertide sõnul olla ohuks nii patsientide kui personali turvalisusele. Psühhiaatriakliiniku juhataja Andrus Tikerpe sõnul on see mure kestnud tegelikult juba aastaid.

"Isegi see arv pole nii suur probleem, vaid tegelikult on probleemiks see, et erinevate ohuastmetega ja näidustustega patsiendid on koos ühe ruumis," nentis Tikerpe. Tema sõnul on haiglas kaks blokki, millest üks on mõeldud kõrgema ohuastmega patsientidele.

Probleem ei puuduta ainult Viljandit

Tänaseks on Viljandi Haigla alustanud osakonna laienduse projekteerimist, ning küsinud sotsiaalministeeriumilt ehituse tarbeks ka raha. Vajadus haiglakohtade järgi ei puuduta aga ainult Viljandi haiglat ja sealset sundraviosakonda.

Tänavu kevadel valminud vaimse tervise strateegias tuuakse välja, et lisavoodeid oleks tarvis ka noorukite psühhiaatrias, söömishäirete ja ebastabiilsete psüühikahäirete valdkonnas.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste sõnul on vähemalt laste jaoks olukord paranenud, sest Tallinnasse loodi läinud aastal juurde 15 lastele mõeldud voodikohta ja Tartusse 12 kohta noorukitele.

Andrus Tikerpe tõdeb siiski, et kokkuvõttes olulist lisa tulnud ei ole. "Eestis on noortele lastele mõeldud kolm statsionaarset ravipunkti Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Kuid kohtade arv sõltub hästi palju rahastusest ja tõesti meil vähenes voodikohtade rahastus kuskil 20-25 protsenti," sõnas Tikerpe, kelle sõnul rahastatakse eelpool toodud ravipunkte ühendatud anumate printsiipi järgides.

Paluste: mõnele küsimusele ongi keeruline vastust leida

Heli Paluste ütles, et see, kui kusagil on voodikohti puudu, ei tähenda aga kindlasti, et tuleks hakata neid suure hooga ja kõikjale juurde looma. Pigem tulebki tegelda konkreetsete probleemidega ning mõnele küsimusele ongi keeruline vastust leida.

Nii on näiteks depressiooni ja ärevushäirete osakondades töö pigem hooajaline. Ehk kevadel ja sügisel on osakondades ruumi puudu ning järjekorrad pikad, suvel ja talvel aga probleem kaob.

Kokkuvõttes ei pea Heli Paluste voodikohtade puudust psühhiaatriakliinikutes kuigi suureks probleemiks. Pigem tuleks tema sõnul keskenduda mittestatsionaarse ravi arendamisele. "Sellel suunal on mitmeid tegevusi Norra rahade toel käimas. Eesmärgiks on võetud just ambulatoorse abi arendamine ning meeskonnaga pakutava komplekse teenuse pakkumine ka Ida-Virumaal. Väiksematesse maakonnakeskustesse tekiksid väiksemad kabinetid," selgitas Paluste.