CBS-ile antud intervjuu ajal küsiti Trumpi käest, kas ta toetaks USA-s elavate moslemite puhul profileerimist, vahendasid BBC ja Reuters.

Kuritegevuse vastases võitluses tähendab profileerimine seda, et kasutatakse rahvust, rassi või usutunnistust selleks, et määratleda, kuivõrd tõenäoliselt võiks mõni inimene kuritegu sooritada.

Trump vastas, et profileerimist kasutavad paljud riigid ning tema arvates pole selles midagi taunitavat. "Vaadake kas või Iisraeli ja teisi riike. Nad kasutavad seda ja teevad seda edukalt," ütles ta.

Samas tunnistas Trump, et ta isiklikult vihkab profileerimise olemust, kuid praegu peaks USA tema arvates kasutama siiski tervet mõistust ning tõsiselt kaaluma selle kasutamist.

ÜRO hinnangul on rassist, rahvusest või religioonist lähtuv profileerimine problemaatiline, sest see võib süvendada tagakiusamist ja tõrjutust ning tuua kaasa ühiskondlikke probleeme.

Diskrimineeriv rassiline profileerimine on näiteks Euroopa Liidus keelatud, kuid aktivistide sõnul on see pärast Pariisi ja Brüsseli terrorirünnakuid praktikas üha rohkem kasutusel. Iisraeli puhul on tähelepanu pälvinud aga asjaolu, et näiteks Ben Gurioni lennujaamas kulub araablase välimusega või mittejuudi nimega inimestel asjatoimetusteks palju rohkem aega ning nende pagas otsitakse põhjalikumalt läbi.

Trump kordas oma äsja peetud kõnes ka oma varasemat, pärast San Bernardino massitulistamist avaldatud arvamust, et kõigi moslemite sisseränne Ameerika Ühendriikidesse tuleb ajutiselt peatada.

Lisaks rõhutas ta, et USA moslemikogukond peab võimuorganitega rohkem koostööd tegema ning pahale teele pööranud isikuid üles andma. Samuti tuleks Trumpi hinnangul mošeed suurema luubi alla võtta.