Alates aastast 2000 on USA-s tulirelvast tapetud üle poole miljoni inimese ehk 30 000 inimest aastas, vahendas "Pealtnägija".

Millenniumi vahetusel tegi fotograaf Zed Nelson palju kõmu tekitanud raamatu relvapooldajatest ja -vastastest. Enamik samadest inimestest on hoolimata suurtest inim- ja rahalistest kahjudest ikka raevukalt relvapiirangute vastu.

Fotost Tennessee isast, tema relvast ja vastsündinud lapsest sai paljude jaoks Zed Nelsoni raamatu "Gun Nation" ehk "Relvarahvas" vastuolulisuse tuum.

Ligi 20 aastat ja palju šokeerivaid relvadega seotud sündmusi hiljem otsis briti fotograaf oma peategelased üles ja avastas, et vaated pole palju muutunud.

"Võimas. Kaitsev. See on minu vabadus," sõnas fotol tütrega poseerinud relvaentusiast Mike.

"Tal polnud sõrm päästikulgi. Pildi mõte pole üldse selles. Ta ei taha mulle halba teha, vaid mind kaitsta," lisas tema tütar Kaitlin.

"Mõte, et keegi tahab meilt relvad ära võtta, tundub mulle täiesti jabur. Pättidel, röövlitel, mõrtsukatel ja vägistajatel on alati relvad. Aga need korjatakse ära headelt, seadusekuulekatelt kodanikelt," kommenteeris koduperenaine Vicky Sykes.

"Piibel ühes ja püss teises käes saame muuta oma riigi taas ühtseks, Jumala juhtimisel. Meie võimsa riigi asutajate nimel, ärge iial andke alla, ärge loovutage sõja- ja julgeoleku relvi, ärge iial viige neid valitsusele. /.../ Iga kord, kui võetakse vastu uus relvakontrolliseadus, lubatakse meile turvalisust. Teate, kes tegi sama? Adolf Hitler!" rääkis relvaaktivist Michael Mack.

Relvapoe omaniku Mel Bernsteini sõnul on tal kodus kuus kuulipildujat ja kümme tuhat padrunit. Oma loaga võib ta tellida juurde sada kuulipildujat ja kas või tanki.

Doktor Jerry Francisco sõnul toimub enamik tulistamisi kodudes ja suur osa tulistajatest on nn seadusekuulekad kodanikud. "Seadusekuulekas kodanik
tekitab päris palju surmajuhtumeid - kogemata, vihas või õnnetuses," märkis ta.

Politseiülem Michael Rallings on enda sõnul näinud pea kõike. "M-16 automaate, AR-15 poolautomaate, jahirelvi isetehtud summutiga. Neid relvi võinuks kasutada kes iganes. Röövides, kodutülis, mõrvades," loetles ta.

Relvaomaniku Lisa Boshardi sõnul on palju relvaomanikke, kes ei suhtu relvade omamisse ja kandmisse vastutustundlikult. Samas on ta regulatsioonide vastu, sest see tooks kaasa veel rohkem reegleid. "Ei saa olla seadusi, mis kaitseks inimesi nende enda lolluse eest," lisas ta.

Massitulistamised on USA-s muutunud peaaegu tavapärasteks, aga Sandy Hooki koolitulistamine viis aastat tagasi detsembris, kus ohvrid olid peamiselt kuue- ja seitsmeaastased, tõstis õuduse ja ka vaidluse uuele tasandile.

"Arvan, et kui mõnel õpetajal või direktoril olnuks relv, poleks see poiss ilmselt kedagi tapnud või olnuks hukkunuid palju vähem," arvas Vicky Sykes.

"On fantastiline, et teatud piirkondade koolid treenivad õpetajaid, et need saaks koolis relva kanda," märkis Mike.

Tom Mauseri hinnangul on osa probleemist relvalobi, mis edastab oma sõnumit edukamalt kui need, kes sooviks mõistlikke relvaseadusi.

USA riikliku relvaassotsiatsiooni (NRA) asepresident Wayne Lapierre on öelnud, et parim viis relvastatud kurjategija peatamiseks on hea mees, kellel on relv.

Relvapoe omanik Mel Bernstein ütles, et massitulistamiste järel süüdistab meedia alati relvi ja küsib temalt, miks ta müüb relvi, mis inimesi tapavad.

"Lollus ju! Relvad ei tapa inimesi! Seda teevad inimesed! Ja kasutavad tapmiseks relvi. Või kahvlit, nuga, haamrit, kruvikeerajat. Miks muudkui tulirelvi süüdistada?" kommenteeris ta.

Ka Mike'i hinnangul tahavad ajakirjandus ja vasakpoolsed poliitikud relvast tonti teha.

Mitmes osariigis pole taustakontroll kohustuslik

Kui kibestunud ja meeltesegaduses miljonär oktoobri algul Las Vegases hotelliaknast 58 kontserdikülastajat maha lasi, selgus hiljem, et ta oli aastate jooksul täiesti seaduslikult kogunud uskumatu arsenali. Teoorias toimib taustakontroll, kuid mõnes osariigis võib tänini täiesti legaalselt eraisik eraisikule püssi müüa ilma igasuguse järelevalveta.

"Kaks tapjat läksid relvi otsima. Nad olid alla 18 aasta vanad. Võtsid 18-aastase relvanäitusele kaasa, et saaks ostu tehtud. Valisid nimelt eramüüja. See on see relvanäituse möödahiilimisvõimalus. Relvanäituse ühes letis on litsentseeritud müüja, kes kontrollib ostja tausta. Teises on eramüüja - ei mingit taustakontrolli," kirjeldas Tom Mauser ühte juhtumit.

"Miks peaks mingi jõmpsikas tulema relvapoodi, ostma 15 relva, et saaks neid jagada 15 sõbrale ilma mingi müügidokumendita, ja see kõik oleks seaduslik? Seega võib relvi kohale saata nii ida- kui ka läänerannikult ja neid ajalehe kaudu müüa - igaühele, kes taustakontrolli ei läbi. Nii saavad kurjategijad relvi," kommenteeris Mel Bernstein.

Mauseri sõnul on umbes 40 protsenti relvatehingutest eraviisilised ja taustakontrollita.

"Kujutlege, et olete lennujaama turvakontrollis ja öeldakse, et 60 protsenti lähevad kontrolli, teised mingu niisama läbi. Kas sina istuks sellisele lennukile?" küsis Mauser.

Kuigi USA on arenenud riikide hulgas relvasurmade poolest teistest pikalt ees ja sellega seonduvad iga aasta miljarditesse ulatuvad kahjud, ei tõtta uus president Donald Trump kuidagi relvakontrolli karmistama.