Tõrva gümnaasiumis hääletasid nelja omavalitsuse volikogud, et 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast moodustatakse ühine omavalitsus keskusega Tõrvas.

Tulevases vallavolikogus on 21 liiget, kes valitakse ühes ringkonnas, mis moodustatakse lepinguosaliste territooriumi põhjal.

Maavanema Margus Lepiku sõnul on Valgamaa jaoks tegemist ajaloolise päevaga. "Üle 15 aasta on taas tegemist vabatahtliku ühinemisega ja see pole tingitud ainult uuest haldusreformi seadusest. Ühinevad omavalitsused ja kogukonnad, kes on aastaid tõhusat koostööd teinud ning omavad ühist kultuurilist tausta. Ühinemisleping on tehtud heas koostöös ja partnerite huve arvestades," rääkis Lepik.

"Olen Tõrva piirkonna ühinemiskõnelusi ikka teistele eeskujuks toonud. Loodan, et on põhjust ühinenud omavalitsuse tegevust eeskujuks tuua ka mõne aasta pärast," lisas ta.

Ühinemislepinguga lepiti kokku Helme valla, Hummuli valla, Põdrala valla ja Tõrva linna omavalitsusüksuste vabatahtliku ühinemise eesmärgid, õiguslik staatus, nimi, sümboolika, piirid ja ühinemisega kaasnevad organisatsioonilised ümberkorraldused. Samuti avalike teenuste osutamise põhimõtted, eelarve, varad ning teiste õigustega seotud küsimuste lahendamise põhimõtted. Lisaks on kirjas ka muude lepinguosaliste poolt vajalikuks peetud küsimuste lahendamine.

Ühinemise tulemusel tekib 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järgselt 600 ruutkilomeetri suurune omavalitsus, kus elab ligikaudu 6500 elanikku. Uue omavalitsuse keskus on Tõrva linn.

OÜ Geomedia konsultant ja Tõrva piirkonna omavalitsuste ühinemisprotsessi nõustaja Rivo Noorkõivu sõnul on Tõrva linn, Helme, Põdrala ja Hummuli vallad esimesed omavalitsused Eestis, mille vahel on sõlmitud ühinemisleping peale haldusreformi seaduse vastuvõtmist.

Liitumise ajend polnud uus seadus

Kuigi neli Valgamaa omavalitsust sõlmisid ühinemisleppe esimestena pärast haldusreformi seaduse vastuvõtmist, polnud liitumise ajend uus seadus, läbirääkimisi alustati palju varem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ühisvalla tuleviku on osapooled põhjalikult läbi arutanud ja paigas on investeeringukava.

6500 elanikuga valla keskuseks saab Tõrva linn, kus ümberkaudsete valdade rahvas juba praegugi tööl, poes või teenuseid saamas käib. Ka praeguse Helme valla keskus asub Tõrvas.

"Liikumisvõimalused peaks olema keskuse ja tagamaade vahel võimalikult head. Loomulikult teed, ligipääsetavus - kõik peab olema hea, et inimestel oleks võimalik kõikjal elu säilitada," rääkis Tõrva linnapea Maido Ruusmann.

Ainus, milles ei suudetud kokku leppida, on nimi. Tõrva ja Helme konkureerisid omavahel kuni tänase õhtuni ja selgust ei toonud ka rahvaküsitlus, sest seal osales kõikjal vähe rahvast. Otsustavaks sai äsjane volikogude hääletus - Tõrva valla nime pooldas neljast ühinejast kolm. Mulgi või Lõuna-Mulgi vald jäeti juba varem kõrvale.

"Valgamaal Helme kihelkonnas on Mulgi järjepidevus katkenud sõdade ja küüditamiste tõttu, võrreldes Viljandi poolega, kus tuntakse end rohkem mulkidena ja ollakse selle üle uhked. Võib-olla seepärast polnud see nimi täna veel küps," arvas Hummuli vallavanem Enn Mihailov.

Tõrva valda juhtima hakkav 21-liikmeline volikogu valitakse ühes valimisringkonnas.

"Ma väga loodan, et meie oma Pal-tänava poisid tulevad ka edaspidi palli mängima. Ma väga ei tahaks, et valimised muutuks meil väga parteikeskseks," ütles Helme vallavanem Tarmo Tamm.

Ääremaastumise oht suure valla sees jääb alati, ehkki praegu on kokku lepitud, et ühtki kooli, lasteaeda, raamatukogu ega kultuurikeskust ei suleta.

"Meil on olnud oma soovid ja nõudmised, mis on ka lepingusse sisse kirjutatud, et üleminekuperioodil - nelja aasta jooksul - oleks teeninduspunkt praeguses valla keskuses Riidajas. Samuti on olnud meie soov, et parandataks bussiliiiklust," ütles Põdrala vallavanem Aivar Uibu.

Loodava Tõrva valla piir võib aga muutuda, sest praegu Puka valda kuuluva Soontaga küla rahvas näeb oma tulevikku pigem Tõrva kandi omavalitsuse koosseisus.