Tänavune võidupüha paraad oli mitmes mõttes eriline ({{commentsTotal}})

Täna Võrus toimunud võidpühaparaad oli mitmeski mõttes eriline, näiteks tervitati kõiki Võrru saabunud külalisi sooja kallistusega, aga esmakordselt sai võiduparaadil kuulda ka torupillimängu.

Kõiki tänasele paraadile saabunud külalisi tervitati kallistusega. Lisaks pakuti suitsusauna liha, värsket hapukurki, meeleolu lõi lõõtsamuusika, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Väga meeldiv, see on tõesti esmakordselt, kui nii soojalt vastu võetakse," kinnitas paraadi külastanud Tõnu.

Sellega aga üllatused alles algasid - suurim üllataja oli Kaitseliidu Sakala maleva torupilliüksus. Juba Lennart Meriga arutatud idee kandis lõpuks vilja ning üle Võru kostusidki päris ehtsatel Eesti torupillidel ehtsad eesti lood.

"Kõigepealt on neid koolitanud Viljandi kultuuriakadeemia, aga selleks üksuseks oleme ikka treeninud spetsiaalselt," rääkis Kaitseliidu Sakala maleva seersant Ando Kiviberg.

Et Kaitseliidus on tänavu noorte aasta, siis olid ka paraadil tähtsal kohal noorkotkad-kodutütred, kellest parimad võtsid presidendilt vastu võidutule ühes noore tammega, et see juba oma maakonda viia.

"Närv on ikka sees, /.../ äkki läheb midagi sassi ja läheb midagi meelest ära," ütles Sakala maleva kodutütar Karoliina Pugal enne üritust.

Ja kui lõpuks möödamarsi ajal, kus teiste seas oli esmakordselt ka politsei- ja piirivalaverühm ühes koertega, tegi lisaks juba niigi muljetavaldavale õhujõdude ülelennule oma etteaste ka üks võimsamaid pommitajaid B-52, olid paraadiliste meeleolud ülevad.

Päevale lisas helgust hekt, mil president Toomas Hendrik Ilves läks rahva sekka, et pidupäeva puhul kätelda.

"Esimest korda elus nägin presidenti. Pole varem niimoodi lähedalt näinud ja veel ammugi kätt surunud, väga võimas tunne," ütles Karmen Mõtus.

Traditsiooniliselt sai peale paraadi tutvuda kaitseväe ja liitlaste lahingutehnikaga.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: