Vaivara tahab endaga liita oma territooriumil asuvad Kohtla-Järve linnaosad ({{commentsTotal}})

Eesseisev haldusreform sunnib omavalitsusi koos naabritega tulevikuplaane pidama. Vaivara vald on valmis enesega liitma kaks oma territooriumil paiknevat Kohtla-Järve linnaosa.

Aastakümneid on Ida-Virumaal haldusalased murelapsed olnud Kohtla-Järve lahuslinnaosad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Minevikus kaevandusasulatena rajatud Sirgala ja Viivikonna paiknevad keset Vaivara valda, Kohtla-Järvelt enam kui 40 kilomeetri kaugusel ja on praeguseks valdavalt varemeis. Vaivara vald on teinud ettepaneku valitsusele ja Kohtla-Järve linnale leppimaks kokku linnaosade liitmistingimuste osas.

"Põhimõtteliselt on täna riigipoolne seisukoht selline, et nad on valmis edaspidise finantseerimisega, kui meil on selge, milline on Viivikonna ja Sirgala arenguplaanid lähiperspektiivis. Ilma nende linnaosade endaga liitmata me tulevikus ei saaks," ütles Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid.

Kohtla-Järve juhid peavad Sirgala ja Viivikonna liitmist Vaivara vallaga igati mõistlikuks ja loogiliseks. Seni koosneb Kohtla-Järve kuuest üksteisest kaugel asuvast raskesti juhitavast linnaosast ja Kohtla-Järve haldusreformijärgsete tulevikuplaanidega see hästi kokku ei sobi.

"22. juuni istungil oli meie volikogu poolt tehtud Jõhvi vallale, Kohtla vallale, Kohtla-Nõmme vallale, Toila vallale ja Mäetaguse vallale ettepanek ühineda, selleks et oleks moodustatud üks suur omavalitsus," rääkis Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov.

Vallavanem Veikko Luhalaid linnaosade liitmisest vallale otsest kasu ei näe, sest Vaivarale lisanduks Sirgala ja Viivikonna liitmisega vaid poolteistsada elanikku. Küll ootab ees hulk muresid sealsete tondilosside lammutamisega ja Sirgala ja Viivikonna heakorrastamisega.

Luhalaiu sõnul peaks pärast haldusreformi Eesti omavalitsuskaart siiski loogiline välja nägema.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: