"Tööd pidid valmis saama Eesti eesistumiseks, kuid uueks tähtajaks ei jõua. Küll aga võiks hoone valmis saada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul,” ütles ERR-i uudisteportaalile riigikantselei esindaja.

Rüütelkonna hoone kujundatakse riigi esindushooneks, kus on võimalik korraldada kohtumisi, nõupidamisi, vastuvõtte jne. Ajaloolaste Andres Kasekampi ja Ants Heina kaasabil on riigikantselei pannud kokku hoone sisekujunduse kontseptsiooni, mida Eesti ajaloomuuseum on täiendanud ideedega kasutada erinevaid nutikaid elektroonilisi lahendusi.

Eesti Euroopa Liidu eesistumise nihkumine poole aasta võrra varasemasse perioodi sunnib oma plaane ümber mängima ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva korraldajaid. Kuna esialgne kava nägi ette, et Eesti on EL-i eesistuja 2018. aastal, loodi EV 100-ga ühine rahvusvaheline programm, et riiki maailmas laiemalt tutvustada. Teisipäeval selgus aga lõplikult, et Eesti eesistumine liigub pool aastat varasemaks.

Valitsuse kiitis aprillis heaks riigile oluliste kinnisvaraobjektide investeeringud, nende seas oli ka Rüütelkonna hoone väljaehitamine.

Riigikantselei soovib koostöös ajaloomuuseumiga rüütelkonna hoones võimalikult algupäraselt taastada maapäevade toimumise saali sisekujunduse, seal hulgas eksponeerida 280 aadlivappi. Vapitahvlid on kõik säilinud, suures osas heas seisukorras ning nende järjestus seinal on fotode ja dokumentatsiooni põhjal võimalik täielikult taastada.