EL-i eesistumise ajaks ei jõuta Rüütelkonna hoonet renoveerida ({{commentsTotal}})

Rüütelkonna hoone ajalooline saal.
Rüütelkonna hoone ajalooline saal. Autor/allikas: Arhiiv

Toompeal asuva Rüütelkonna hoonest pidi saama Eesti esindushoone Euroopa Liidu eesistumise ajaks, kuid praeguseks on valmis ainult sisekujunduse kontseptsioon.

"Tööd pidid valmis saama Eesti eesistumiseks, kuid uueks tähtajaks ei jõua. Küll aga võiks hoone valmis saada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul,” ütles ERR-i uudisteportaalile riigikantselei esindaja.

Rüütelkonna hoone kujundatakse riigi esindushooneks, kus on võimalik korraldada kohtumisi, nõupidamisi, vastuvõtte jne. Ajaloolaste Andres Kasekampi ja Ants Heina kaasabil on riigikantselei pannud kokku hoone sisekujunduse kontseptsiooni, mida Eesti ajaloomuuseum on täiendanud ideedega kasutada erinevaid nutikaid elektroonilisi lahendusi.

Eesti Euroopa Liidu eesistumise nihkumine poole aasta võrra varasemasse perioodi sunnib oma plaane ümber mängima ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva korraldajaid. Kuna esialgne kava nägi ette, et Eesti on EL-i eesistuja 2018. aastal, loodi EV 100-ga ühine rahvusvaheline programm, et riiki maailmas laiemalt tutvustada. Teisipäeval selgus aga lõplikult, et Eesti eesistumine liigub pool aastat varasemaks.

Valitsuse kiitis aprillis heaks riigile oluliste kinnisvaraobjektide investeeringud, nende seas oli ka Rüütelkonna hoone väljaehitamine.

Riigikantselei soovib koostöös ajaloomuuseumiga rüütelkonna hoones võimalikult algupäraselt taastada maapäevade toimumise saali sisekujunduse, seal hulgas eksponeerida 280 aadlivappi. Vapitahvlid on kõik säilinud, suures osas heas seisukorras ning nende järjestus seinal on fotode ja dokumentatsiooni põhjal võimalik täielikult taastada.

Toimetaja: Indrek Kuus



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: