Valitsuses ringleb idee kolida väliskunstimuuseum Rüütelkonna hoonesse ({{commentsTotal}})

{{1545215400000 | amCalendar}}
Foto: Priit Luts/ERR

Riigihalduse minister Janek Mäggi (KE) ütles, et valitsus leiab lähiajal funktsiooni Eestimaa rüütelkonna hoonele ning üks idee on kolida sinna Kadrioru kunstimuuseum, nii et president saaks kolida ajaloolisesse lossi.

ERR.ee veebisaade "Otse uudistemajast" küsis Mäggilt, miks pole valitsus siiani leidnud Eestimaa rüütelkonna hoonele funktsiooni.

"Me lähiajal selle funktsiooni leiame. Oleme palju arutanud, neid hooneid on teisigi, kuhu tuleb funktsioon leida. Me paneme pusle kokku," kinnitas Mäggi.

"Oleme mõelnud erinevaid mõtteid. Urmas Reinsalu ütles, et sinna võiks tulla ka väliskunstimuuseum. Me selle [rüütelkonna] hoone igal juhul riigile säilitame, leiame täpse ja õige funktsiooni. Natuke vara on veel öelda, mis sinna tuleb," selgitas ta.

"Üks võimalus on ka see - see on Reinsalu mõte, mis mulle väga meeldib - et Kadrioru lossist kolime kunstimuuseumi rüütelkonna hoonesse ja presidendi kolime tagasi ajaloolisesse Kadrioru lossi. Ka selline võimalus on olemas. Neid lahendusi on muidugi veel teisigi," möönis ta, et küsimus on siiski veel lahtine.

Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre ütles ERR-ile, et idee tundub talle kummaline ning see nõuaks väga suuri lisainvesteeringuid.

"Rüütelkonna hoone tunnen hästi, sest minu esimesed tööaastad möödusid seal. Seda ekspeditsioonina kasutates on vaja hoonele liiga teha. Kui kunstimuuseum asus seal, siis kasutasime kõik need aastad ajutisi seinu, mis katsid neid kauneid juugendstiilis kaunistustega seinamaalinguid. Saalid on mõeldud vabade seintega kasutamiseks," rääkis Murre. "Ta toimiks väga hästi just kauni esindushoonena."

Reinsalu: presidendi kolimise repliik oli iroonia

Justiitsminister Urmas Reinsalu teatas sotsiaalmeedias, et luges riigihalduse ministri avaldust üllatusena.

Ta selgitas, et riigihalduse minister tegeleb aktiivselt presidendi eraldiasuva residentsi küsimusega ja sellega seoses on Mäggi pakkunud, et Toompeal asuv rüütelkonna maja võiks olla presidendi residents.

"Tema jutust sain aru, et praegune president sellest huvitatud ei ole. Mina olen seisnud alati vastu mõttele, et rüütelkonna hoone maha müüa. Arvan, et see maja peaks olema avalikkuse kasutuses ja riigi kontrolli all. Soovitasin tal mõelda erinevatele kasutusotstarvetele, nagu kunstimuuseum," võttis Reinsalu osaliselt idee omaks.

"Aga minu repliik, et siis välikunsti muuseum võiks olla presidendi loss, oli iroonia residentside ja lossidega tegelemise küsimuse kohta. Ma ei arva, et hetkel on Eesti ees seisvate ülesannete puhul on presidendi residentside ja losside küsimus kõige pakilisem, ammugi peaks selle nimel siis rahvale Kadrioru lossi sulgema," rõhutas ta.

Sirje Helme: kas ajalugu hakkab korduma?

Mäggi avaldust meediast lugenud Eesti Kunstimuuseumi juht Sirje Helme teatas, et muuseum suhtub ministri avaldusse täie tõsidusega ega pea seda naljaks.

"Äsja kuulutasime välja oma muuseumi 100. sünnipäeva alguse. Selline avaldus juubeliaasta alguses näitab kas täielikku ignorantsust või äärmist küünilisust eesti kunsti pärandi suhtes," ütles Helme pressiteate vahendusel.

"Meie ei pea seda naljaks, aga arvame, et see oli väga ebasobiv nali ja võtame seda väga tõsiselt, sest eriti tipptasemel poliitikutel on asju, mida üldse ei kõlba mõelda või välja öelda ja kui ma loen, et see on valitsuses olnud ka arutelul, siis mulle tundub, et asi on tõsine," lisas Helme "Aktuaalses kaameras".

Ta osutas, et Eesti rahvas seob Kadrioru lossi ajaloolist hoonet juba aastakümneid eesti kunstiga. Hoone renoveeriti välisabi korras aastatel 1991–2000 just Eesti Kunstimuuseumi filiaalina ning avati taas rahvale. "Kas ajalugu hakkab korduma? Aastatel 1929–1938 muuseumi riigipea residentsiks muutmist on hiljem Konstantin Pätsile väga süüks pandud," küsis Helme.

Muuseumi esindajad tahavad teada, milline on Kadrioru lossi presidendi residentsiks muutmise ideed toetanud ministrite ettekujutus avalikust ruumist ja rahva õigusest pääseda ligi kunsti ja kultuuri objektidele? "Kas sulgeme ühe kauni hoone ja seal olevad väärtused laiale avalikkusele ja jätame selle vaid valitud silmapaaridele? Muuseum saab selle kaudu aru, et mõtteuitude korral asendub sisuline toetus kultuurile kitsarinnaliste vangerdustega kitsas ringis," seisab kunstimuuseumi avalduses.

Toimetaja: Priit Luts, Mirjam Mäekivi, Erle Loonurm, Merit Maarits

Allikas: ERR, "Otse uudistemajast"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: