Toompeal asuva rüütelkonna hoone asjus pole riigil jätkuvalt kindlat plaani ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rüütelkonna hoone
Rüütelkonna hoone Autor/allikas: Google Street View

Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS) kuuluv ajalooline rüütelkonna hoone Toompeal seisab jätkuvalt kasutuseta ning valitsus ootab riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekut, et mida majaga teha.

"Rüütelkonna maja saatus on lahtine ja me peame arutama, mida sellega teha. Muidugi saaks selle maha müüa ja mõni ettevõtja võiks sinna hotelli rajada. Samas on see strateegiliselt heas seisukorras ja võiks jääda riigi esindushooneks. Küsimus on muidugi jälle rahas," rääkis Aab ERR-ile.

Suvel otsustas valitsus, et aadressil Rahukohtu 1 asuva rüütelkonna hoone renoveerimiseks ettenähtud summad kulutakse riigikantseleile kuuluva Rahukohtu 2 asuva maja peale. Seal hakkab tegutsema riigikantselei strateegilise info keskus SITKE.

Rüütelkonna hoone remondiarvelt suunati SITKE jaoks 2,88 miljonit eurot.

Endine riigihalduse minister Janek Mäggi pakkus möödunud aastal välja, et rüütelkonna hoone võiks endale saada Kadrioru kunstimuuseum, kuid see mõte jäi soiku.

Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre ütles toona ERR-ile, et mõte tundub talle kummaline ning hoone kasutamine nõuaks väga suuri lisainvesteeringuid.

"Tunnen rüütelkonna hoonet hästi, sest minu esimesed tööaastad möödusid seal. Et seda väljapaneku jaoks kasutada, on vaja hoonele liiga teha. Kui kunstimuuseum asus seal, siis kasutasime kõik need aastad ajutisi seinu, mis katsid neid kauneid juugendstiilis kaunistustega seinamaalinguid. Saalid on mõeldud vabade seintega kasutamiseks," rääkis Murre. "See oleks väga hea just kauni esindushoonena."

Rüütelkonna hoone kinnistu kuulus Eestimaa rüütelkonnale alates XVII sajandi teisest poolest. Aastatel 1845-1848 ehitati kinnistule Georg Winterhalteri projekti järgi Eestimaa rüütelkonnale uus kahekorruseline neorenessansi stiilis hoone. 1997. aastal kuulutati hoone kultuurimälestiseks.

Aastatel 1920-1940 tegutses majas välisministeerium ning aastatel 1948-1992 rahvusraamatukogu.

Algselt plaaniti rüütelkonna hoone renoveerida Eesti eesistumise ajaks Euroopa Liidus, kuid seda ei tehtud, kuna eesistumise aeg nihkus seoses Brexitiga varasemaks.  

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: