Rüütelkonna hoone restraureerimist arutati ka Eestimaa rüütelkonna järeltulijatega ({{commentsTotal}})

Olaf von Brevern.
Olaf von Brevern. Autor/allikas: Kristiina Tiimus/riigikantselei

Riigisekretär Heiki Loot kohtus täna Eestimaa Rüütelkonna nõukogu eestistuja Olaf von Breverniga, et arutada Rüütelkonna hoone restaureerimise plaane.

Von Breven tundis heameelt, et maja restaureeritakse ning selles on kavas meenutada ka Eestimaa rüütelkonda.

Ajaloolaste Andres Kasekampi ja Ants Heina kaasabil on riigikantselei pannud kokku hoone sisekujunduse kontseptsiooni, mida Eesti ajaloomuuseum on täiendanud ideedega kasutada erinevaid nutikaid elektroonilisi lahendusi.

Hoone jutustab Eesti riikluse lugu läbi hoones tegutsenud institutsioonide ja asutuste (Eestimaa rüütelkond, välisministeerium, rahvusraamatukogu ja Eesti kunstimuuseum).

Muuhulgas plaanib riigikantselei taastada Eesti riigi esindushooneks restaureeritavas Rüütelkonna hoones võimalikult algupäraselt maapäevade toimumise saali sisekujunduse, seal hulgas eksponeerida 280 aadlivappi.

Vapitahvlid on kõik säilinud, suures osas heas seisukorras ning nende järjestus seinal on fotode ja dokumentatsiooni põhjal võimalik täielikult taastada.

"Toetame Eesti riigi plaane ning oleme valmis igakülgseks koostööks," ütles Olaf von Brevern.

Riigi esindushoones on võimalik korraldada kohtumisi, nõupidamisi ja vastuvõtte.

Eesti omariiklust tutvustatakse hoones läbi Eesti riigi alusdokumentide, näiteks iseseisvusmanifesti ja põhiseaduste. Rahvusarhiivi abiga valitakse välja ka teisi olulisi ja huvitavaid dokumente (välissuhtlus, okupatsioon, eksiilvalitsuse tegevus, taasiseseisvumine), mis räägivad Eesti riigi tekkest ja arengust. Lisaks saab eksponeerida riigi teenetemärke ning presidendile, peaministrile ja teistele riigi esindusisikutele tehtud riiklikke kingitusi.

Välisministri kabinet on võimalik taastada 1923. aasta projekti järgi. Kahjuks ei ole säilinud ministri kabineti mööbel, kuid eksponeerimist leiab Toompea päevilt pärit väliministeeriumi kantseleimööbel. Huvitavat materjali on säilinud välisminister Ernst Jaaksoni isikuarhiivis. Kabineti kujunduskontseptsiooni ja eksponaatide osas teeb riigikantselei koostööd välisministeeriumiga.

Raamatukokku on plaanis koondada Eesti riigi kujunemist ja mõtet oluliselt mõjutanud teosed, näiteks Juhan Liivi luuletused ("ükskord on Eesti riik") ja Le Duci 1855. aasta reisikiri, milles ennustati Eesti riigi teket. Teoste valimiseks ja väljapanekuks on riigikantselei abi palunud Eesti rahvusraamatukogult. Raamatukokku plaanitakse rahvusarhiivist tagasi tuua rüütelkonna kantselei ja arhiivi kapid.

Rüütelkonna rootsiaegses hoones saab rääkida Eesti vapi lugu. Nimelt kinnitati Rootsi ajal esmakordselt kolme lõviga vapp Eestimaa (hertsogkonna) ametlikuks tunnuseks.

Riigi esindushoone on sobiv koht Eesti kunsti tutvustamiseks ning riigikantselei on kutsunud Eesti kunstimuuseumi selles osalema.

Kohtumisel riigisekretäriga osales ka Saksamaa Liitvabariigi esimene suursaadik taasiseseisvunud Eestis ning rüütelkonna liige Henning von Wistinghausen ning Baltisaksa kultuuriseltsi esindajad Olev Liivik ja Maaja Silm.

Rüütelkonna hoonest pidi saama Eesti esindushoone Euroopa Liidu eesistumise ajaks, kuid praeguseks on valmis ainult sisekujunduse kontseptsioon.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: