Aastaid renoveerimist oodanud Rüütelkonna hoone peaks valmima 2022. aasta lõpuks
Üle kuue aasta on otsustatud ja ümber otsustatud Tallinnas Toompeal asuva Rüütelkonna hoone saatust. Nüüd on selge, et augustiks valmib ehitusprojekt, septembris algavad rahastuse läbirääkimised ning 2022. aasta lõpuks võiks hoone saada renoveeritud.
Veebruaris käisid valitsuse liikmed tutvumas riigi uue esindushoonega, kuid kevadel toimuma pidanud eelarvestrateegia koostamine lükkus sügisesse ja sellega lükkus edasi ka Rüütelkonna hoone renoveerimise plaan, rääkis riigihalduse minister Jaak Aab.
"Tegelikult otsustas valitsus Rüütelkonna hoone projekteerida riigi esindushooneks ja osaliselt riigikogu kantselei tööruumideks juba 29. märtsil 2018. Vastavalt sellele otsusele on asjaga edasi liigutud ja on tellitud ehitusprojekt, see valmib nüüd järgmisel kuul ehk augustis. Kuna riigi eelarvestrateegia protsess, arvestades kriisi- ja eriolukorra situatsiooni, lükkus sügisesse, siis ma lähen nende ettepanekutega kinnisvarainvesteeringuteks, ehitusteks riigieelarve strateegia protsessis septembris," ütles Aab.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, lõpetatakse renoveerimisega 2022. aasta lõpuks. Hoones hakkavad asuma nii riigi esindusürituste ruumid, riigikogu kantselei bürooruumid kui ka kõigile avatud näitus.
"Seal on plaanis eksponeerida ja kajastada Eesti riikluse ajalugu. Nii et see ei saa kindlasti olema suletud (hoone - toim.), vaid seda on võimalik ka ekskursioonide raames vaadata," lubas Aab.
Juba aastal 2014 tegi valitsuskabinet otsuse hoone renoveerida. Hoone ehituse ja sisustuse prognooseelarve on 11 miljonit eurot. 2017. aastal valmis projekt, mille järgi pidi esindushoone valmis olema Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajaks (2017. aasta teises pooles - toim.). Aabi sõnul on hoone renoveerimiseni jõudmine võtnud nii palju aega, kuna aja jooksul on muutunud plaanid selle funktsiooni osas.
Rüütelkonna hoone sai oma nime selle järgi, et alates 17. sajandi keskpaigast oli selle krundi omanik Eestimaa Rüütelkond. 19. sajandil valminud Rüütelkonna hoones tegutses aastatel 1920-1940 Eesti välisministeerium. Pärast seda on hoones asunud nii rahvusraamatukogu, kunstimuuseum kui viimasena Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond. Alates 2016. aastast on maja seisnud tühjana.
Toimetaja: Mait Ots