Sõerdi hinnangul on ebaloogiline, et riik suurendab üksnes töötukassa reserve ({{commentsTotal}})

{{1471436956000 | amCalendar}}
Aivar Sõerd.
Aivar Sõerd. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riik peaks üldse taastama oma reservid kriisieelsele tasemele, sest on ebaloogiline üksnes suurendada töötukassa reservi, leiab endine rahandusminister, praegune riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE).

Töötukassa nõukogu tegi esmaspäeval valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4%-le, millest töötajad tasuvad 1,6% ja tööandjad 0,8%. Seda vaatamata olukorras, kus töötukassa reservid on aasta-aastalt paisunud ning ületab oma väärtuselt 650 miljonit eurot.

Aivar Sõerd ütles ERR-ile, et töötukassa finantspositsioon on praegu selline, et eelmisel aastal oli töötukassa 44
miljoni euroga plusspoolel, aasta varem ehk 2014. aastal oli ülejääk kaks korda suurem ehk üle 80 miljoni.

Eraldi aspekt on see, et töötukassa plaanib oma teenuseid jõudsalt laiendada. Tulevad juurde ka töötavate inimestega seotud teenused, eelkõige ümberõpe. Samuti tulevad juurde töövõimereformiga.

"Neid lisanduvaid teenuseid ja maksemäära suurust arvesse võttes, on töötukassa järgmisel neljal aastal ikkagi 25 miljoni euroga plusspoolel, mis on 0,1% SKP-st ja üsna tuntav," märkis Sõerd.

Sõerdi hinnangul ei saa eitada, et eelarve struktuurse tasakaalu hoidmine omab siinkohal rolli, sest sotsiaalkindlustusfondid kuuluvad valitsussektori koosseisu.

Reservi omanik on töötukassa, kuigi valitsus neid vahendeid ajutiselt kasutab, makstes intressi. Samas jätab sadade miljonite eurode pealt teenitud tootlus Sõerdi hinnangul soovida.

"Kui vaatame reservide paigutamisest saadud tootlus, siis see on hästi madal. Eelmisel aastal oli see 0,1%, peaaegu olematu," märkis Sõerd.

Krooni ajal rahandusministri rollis olnud Sõerdi sõnul on küsimusena õigustatud, kas nii suuri reserve on vaja. Ta on ise korduvalt rõhutanud, et riik peaks üldse taastama kõik oma reservid majanduskriisi eelsele tasemele.

Sõerd ei mõista, miks keskvalitsuse tasemel on rahandusminister öelnud, et reserve koguda pole vaja.

"See sõnum on välja öeldud. Aga miks me siis töötukassa reserve kogume? Sellele öeldakse vastu, et tööturu olukord võib muutuda ning on igasugu muid riske. Samamoodi on riskid ka riigi tasemel. Aga riik tervikuna ütleb, et reserve koguda pole vaja. On loodud ESM, stabiilsusmehhanism, kust põhiliselt on Kreekat toetatud, ja reserve koguda pole vaja. Minu hinnangul on see vale. Siin on loogikavastuolu, kuigi teemad on erinevad," rääkis ta.

Sõerd lisas, et riigieelarvestrateegias oli paar aastat tagasi reservide suurendamine vähemalt kriisieelsele tasemele keskne eelarvepoliitiline prioriteet. "Nüüd on see eelarvestrateegiast välja visatud."

Töötukassa nõukogus ametiühinguid esindav Peep Peterson ütles ERR-ile, et tööuskindlustusmakse määra jätmine 2,4%-le, oli komrpomiss.

Ta tunnistas, et maksemäära võimalik langetamine on igal aastal on olnud teemaks. Ja olukorras, kus maksemäära ei langetata, oli nõudmine, et raha hakataks kasutama töötajate ümberõppeks. "Ehk me saame päriselt ka praegu töötavaid inimesi hakata ümber õpetama uutele töökohtadele."

Ossinovski: töötukassa peaks muutuma töökassaks

"Kui meil täna töötukassa tegeleb töötute inimeste ja nende täiend- ja ümberõppega, siis tulevikus näeme, et töötukassa võiks võtta laiema Eesti tööturgu arendava rolli, sisuliselt muutuda töötukassast töökassaks," selgitas tervise- ja tööminister ning töötukassa nõukogu esimees Jevgeni Ossinovski "Aktuaalsele kaamerale".

Hinnanguliselt hakkab töötuse ennetamisele kuluma 10 miljonit eurot aastas.

"Töötukassa üldine hoiak on see, et kulud ja tulud peaksid siiski iga-aastaselt olema tasakaalus ja reservi töötukassal peaks hoidma siiski ka erinevateks stsenaariumideks, mis kahtlemata on võimalikud," lisas minister.

Kaubandus-tööstuskoda pole maksumäära säilitamisega rahul.

"Kaubandus-tööstuskoja hinnangul oleks olnud mõistlik töötuskindlustusmakse määra vähendada mõnevõrra järgmisest aastast. Juba täna on töötukassa reservid väga suured, ulatudes üle 650 miljoni euro. Selles valguses me ei pea mõistlikuks, et järgmisel aastal suurendatakse seda reservi veel täiendavalt 20 miljoni euro võrra," sõnas kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.

Toimetaja: Priit Luts, Katrin Jüriso, Laur Viirand



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: