Töötukassa reserv ületab 2009. aasta kriisi eelset taset juba neljakordselt ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kas töötukassa vajab tõepoolest enam kui 750 miljoni euro suurust reservi, mis üha paisub, küsis pühapäevane "Aktuaalne kaamera. Nädal".

2008. aastal enne majanduskriisi oli töötukassa reservis 182 miljonit eurot. 2009. aastal järgnenud majandussurutis viis Eesti töötute arvu järsult üles, vähendas töötukassa reservi umbes 50 miljoni euro võrra, kuid juba järgmisel aastal hakkas reserv jälle kasvama, ületades kohe kriisieelse taseme.

Sel aastal ulatub reserv juba 760 miljoni euroni. Ehk siis reservis on juba neli korda rohkem raha, kui oli viimase majanduskriisi eel.

Põhjus, miks reserv kriisi ajal eriti ei vähenenud, on see, et valitsus tõstis siis väga järsult töötuskindlustusmakse määra. Kuigi aastate jooksul on seda maksemäära langetatud, jääb see endiselt kaugele kriisieelsest tasemest.

Tänase seisuga on maksemäär 2,4 protsenti, sellest 1,6 protsenti maksab töötaja oma palgalt ja 0,8 protsenti maksab tööandja töötaja palgafondist. Töötukassa reserv kasvab endiselt.

Küsimus on, kas töötukassa vajab 800 miljonit eurot, millest jätkuks ilmselt üsna mitmeks kriisiks.

"Lühikesi kriise elame kindlasti mitu tükki üle. Selliseid võimsamaid, ma arvan, tänase seisuga elame ka. Kui selline kriis, mis 2009. aastal oli, uuesti korduks, siis ressursse oleks piisavalt," ütles uuringukeskuse Centar vanemanalüütik Janno Järve.

Töötukassa nõukogus istuvad ametiühingute ja tööandjate esindajad on varasematel aastatel korduvalt toonitanud, et reservi kasvatamisega on liiale mindud. Oponentide hinnangul on neid reserve tegelikult kogutud põhjusel, et töötukassa varad on osa riigi rahakotist, aidates hoida eelarvet tasakaalus.

Samuti, riik saab töötukassa raha kasutada, võttes sisuliselt reservist soodsalt laenu. Möödunud aastal oli töötukassa varade investeeringutootlus vaid 0,04 protsenti. Inflatsioon oli seejuures mullu 3,4 protsenti.

Rahandusminister Toomas Tõniste ei pea reservi tootlust väikeseks. "Kui vaatame tingimusi, kuidas reservi hoiustama peab, ja seda, mis turul toimub, kus on intressid on negatiivsed või null, siis see on täna väga hea intress selle raha eest."

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut rõhutas, et reservide kogumise eesmärk ei ole kuidagi seotud valitsussektori eelarvepositsiooniga.

Valitsus on kinnitanud, et töötukassas on raha just nii palju, nagu vaja.

"Mina ei näe praegu põhjust sekkuda. Me peame valmistuma võimalikeks kriisideks ja oleme valmis selleks. See reserv ei pruugi ka siis piisav olla. Me ei saa täna kindlasti öelda, et ta oleks liiga suur," ütles rahandusminister Tõniste.

Praegu ei ole ju näha, et reservid kohutava kiirusega kasvaksid. Ka selle aasta töötukassa eelarve on planeeritud nii, et ta on küll väikeses ülejäägis, aga reservi kasv on tagasihoidlik.

Tõepoolest, sel aastal ei kasva töötukassa reserv enam nii pöörase tempoga kui varasematel aastatel. Põhjus on lihtne. Töötukassa alla on toodud uusi teenuseid ehk siis suurendatud töötukassa kulusid.

Näiteks on töötukassa otsustanud, et hakkab koolitama ka töökäivaid inimesi. "See ongi see, kuhu suunas töötukassa on aastaid liikunud. Me tegelikult ei räägi enam töötukassas, et raskes olukorras inimestele midagi hüvitada või sissetulekut tagada. Me räägime sellest, et muutuva tööturu tingimustes on vaja inimeste oskuseid arendada," rääkis tööminister Riina Sikkut.

Kuna töötukassa kulud on kasvanud, leiab ka ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson, et maksemäära langetada praegu ei saa. Pigem kardab ta, et valitsusel võib tekkida soov seda tõsta.

"Pigem peaks vaatama, et kui valitsus ei leia katet vähenenud töövõimega inimeste aitamiseks, et see ei koliks omakorda meie taskusse," sõnas Peterson.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: