Hiiumaa lähistele merre kavandatava tuulepargi vastased pöördusid kohtusse ({{commentsTotal}})

Tuulepark
Tuulepark Autor/allikas: Nuon/Creative Commons

Hiiumaa lähistele rannikumerre planeeritava tuulepargi vastased koondusid MTÜ-sse Hiiu Tuul ning palkasid end kohtuvaidluses esindama endise õiguskantsleri Indrek Tederi advokaadibüroo.

MTÜ otsus kohtusse pöörduda tuli pärast seda, kui juunis kehtestati Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, mida võib pidada esimeseks tõsiseks sammuks tuulepargi rajamise poole, kirjutab Eesti Päevaleht.

MTÜ taotleb Hiiu maavanema Riho Rahuoja kehtestatud korralduse tühistamist, samuti esialgset õiguskaitset, kuid seda taotlust kohus rahuldanud.

Esialgne õiguskaitse tähendanuks seda, et maavanema korralduse kehtivus oleks ajutiselt peatatud ja seetõttu poleks võimalik kohe jätkata järgmiste sammudega tuulepargi rajamiseks.

MTÜ Hiiu Tuul eestvedaja Inge Talts märkis, et mereala maakonnaplaneeringu menetlemine pole olnud piisavalt põhjalik, samuti pole arvestatud paljude kodanike soovi, et suurt tuuleparki ei tuleks Hiiumaa lähistele merre ning juba 2009. aastal koguti selle mõtte vastu 8000 allkirja.

Kuni 1100 MW võimsusega tuuleparki tahab ehitada ettevõte Nelja Energia.

"Tegemist ei ole hiidlaste vastuseisuga, vaid küllaltki väikese grupi inimestega. Kui jälgida sõnavõtjate ja näiteks viimasele kohtukaebusele alla kirjutanute arvu, siis tegemist on kümnekonna inimesega," ütles AS-i Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus.

Hiiu vald tervikuna on Kruusi sõnul nende partner, kellega on sõlmitud koostööleping eesmärgiga elavdada tuulepargi rajamisega Hiiumaa majanduselu ja seega saare jätkusuutlikku arengut laiemalt.

"Vastuseis on pigem põhimõtteline, sisulisi argumente, nagu müra ja visuaalne mõju, antud juhul ei ole, sest planeeritav tuulepark asub rannikust 12 kilomeetri kaugusel ja küladest veelgi kaugemal," kinnitas ta.

Augustis jõudis lõpule aastatepikkune kohtusaaga Läänemaal Hanila vallas, kus riigikohus andis õiguse lastearst Reet Raukasele, kes osutas sellele, et tema elamu lähistel asuv tuulepark on häirivalt lärmakas.

Toimetaja: Marek Kuul



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: