Riigireformi radar: suvekuid iseloomustas seisak ({{commentsTotal}})

Riigireformi radari kolleegium pani reformi edenemisele suvekuude jooksul hindeks kahe, sest reformi iseloomustas seisak.

Kolleegium soovitab aga reformiga kiiresti edasi liikuda, pidades algavat sügist otsuste langetamisel kriitiliseks ajajärguks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigireformi radari kolleegiumi liige, Starmani juhatuse esimees Aivo Adamson selgitas riigireformi seisakut näiteks sellega, et riigi ülesannete ülevaatamisega on tegeldud tagasihoidlikult.

Ta lisas, et ametnikud ning riigihalduse minister pakkusid valitsuskabinetile välja ridamisi ettepanekuid, millest vaid kuus jõudis arutlusele ja ära tehti küll olulised asjad nagu muuseumide reform, mis on mõistlik, kuid aitab vähe kaasa riigi põhiprobleemide lahendamisele.

"Põhirõhk on ju selles, et elanikkond vananeb, kuidas rahastada riigi poolt pakutavaid teenuseid. Need on ju sõlmküsimused," märkis Adamson.

Otsustajatel soovitatakse kokku leppida põhimõtted, millest ei taganeta. Näiteks kui eesmärk on avaliku sektori töötajate arvu vähendamine, siis ei peaks riik samal ajal hakkama pakkuma teenuseid, millega erasektor hakkama saab, nagu Eesti Rahva Muuseumi restoraniga plaanis on, ütlevad reformi hindajad.

Hindamiskolleegium leidis, et riigihalduse ministri ja tema meeskonna tegemised on tunnustust väärt, kuid nad on jõudnud niiöelda klaaslaeni.

"Arvata võib, et ilma nende partneriteta - valitsuspartnerite ja teiste ministrite sekkumiseta - ilmselt asjad enam edasi ei liigu, üksinda haldusminister oma meeskonnaga ellu seda haldusreformi ei vii," toonitas Adamson.

Kolleegiumi üks ettepanek on tugevdada kogu koalitsiooni rolli riigi reformimisel, sest see on nende hinnangul võimalik vaid siis, kui peaminister võtab reformi ellu viimise eest vastutuse ja kaasab teisigi võtmepoliitikuid.

Riigireformi Radari kolleegium soovitab reformiga kiiresti edasi minna, sest kui lähiajal põhimõttelisi otsuseid ei langetata, läheb edaspidi kogu tähelepanu Euroopa Liidu eesistumisele, siis kohalikele ja riigikogu valimistele ning reform ei teostu.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: