ERR Strasbourg'is: Junckeri kõne tekitas vastuolulisi meeleolusid
ERR-i korrespondendi Johannes Tralla sõnul tekitas Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõne Euroopa Parlamendis vastakaid arvamusi. Ka Andrus Ansipi esitatud Euroopa digituru pakett pälvis kriitikat.
Vaatamata Suurbritannia otsusele Euroopa Liidust lahkuda, ei ole ühenduse tulevik ohus, ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker täna aastakõnes Euroopa Parlamendi ees.
Juncker kutsus Londonit alustama lahkumisprotsessi nii kiiresti kui võimalik, lisades, et kui saareriik soovib säilitada juurdepääsu Euroopa Liidu ühisturule, siis peab ta aktsepteerima inimeste vaba liikumise põhiprintsiipi. Lisaks kutsus ta rajama ühist sõjalist jõudu ning tugevdama Euroopa Liidu ühtsust, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Maailm muutub iga päevaga suuremaks. Euroopa aga väiksemaks, demograafiliselt ja majanduslikult. Kui tahame hoida oma mõjukust maailmas, siis on selge, et peame töötama koos ja just siis suudame väljakutsetele vastu hakata. Kui Euroopa on uhke pehme jõu hoidjana, siis peame tunnistama, et sellest ei piisa üha ohtlikumaks muutuvas maailmas. Vaatame kas või Süüria konflikti. Selle konflikti tagajärjed mõjutavad Euroopat otse, kuid kus on liit, kus on liikmesriigid, et läbirääkimistel üritada konflikti lahendada?" rääkis Juncker.
Strasbourg'is viibiv ERR-i korrespondent Johannes Tralla rääkis, et meeleolud Euroopa Parlamendis olid seoses Junckeri kõnega vastuolulised. Euroskeptikud märkisid tema sõnul, et tegemist oli Junckeri viimase sellise kõnega, sest Euroopa Komisjon on reaalsusest võõrandunud. Konservatiivid, sotsialistid ja liberaalid ehk Parlamendi enamus aga toetasid Tralla sõnul Junckerit.
Üks Junckeri ettepanek puudutas Euroopa kaitsekoostöö suurendamist. Euroopa Parlamendi saadiku Marju Lauristini sõnul oli see Junckeri kõnes uus liin.
"Arvan, et nii kindlalt ja nii ühemõtteliselt sellega välja tulla oli riskantne, sest on ka neid inimesi ja erakondi saalis, kellele see sugugi ei meeldi. Ta rõhutas küll, et see ei ole kuidagi NATO-le vastandumine või alternatiiv, vaid rõhutas, et Ameerikal ei ole enam nii suurt huvi tegeleda Euroopa asjadega," selgitas Lauristin.
Europarlamendi saadik Indrek Tarand kommenteeris, et EL peaks tegelikult moodustama Saksa-Prantsuse ühisbrigaadi ümber tugeva armee.
"Juncker ütleb, et teeme ühe peakorteri. Aga mida me vajame, on tegelikult see, et näiteks Saksa-Prantsuse ühisbrigaadi ümber moodustataksegi üks tugev ja võitlusvõimeline armee, mis on võimeline Euroopa piires ja väljaspoolgi kaitsetegevust osutama," rääkis ta.
Digitaalvaldkonna pakett sai kriitikat
Euroopa Komisjoni presidendi kõnes oli Tralla sõnul tähtsal kohal Euroopa digituru väljaehitamine. Sellega seoses tulid Komisjoni asepresident Andrus Ansip ja digivolinik Günther Oettinger välja kahe mahuka ja kauaoodatud paketiga.
"Kõigepealt telekomi paketist: Ansip lubas, et 10 aasta jooksul ehitatakse välja ülikiired internetiühendused, mis tähendaks näiteks teadusasutustele või ka tehnoloogiaparkidele gigabitiseid internetiühendusi, tavalistele majapidamistele aga 100-megabitiseid internetiühendusi. See on oluliselt ambitsioonikam eesmärk kui Euroopa Komisjonil on varem olnud. Ka 5G peaks Euroopa suurematele teedele jõudma aastaks 2025 ja suurematesse linnadesse, selleks, et saaksime ette kujutada näiteks isesõitvaid autosid Euroopa teedel," selgitas Tralla.
"Teine ettepanek, võib-olla isegi vastuolulisem ettepanek puudutab autorikaitse reformi. Praegune autorikaitse reeglistik Euroopa Liidus on väga fragmenteeritud - see koosneb kohati miljonitest eranditest, mille hulgast riigid saavad ise vabalt valida, kuidas nad teatud reegleid jõustavad. Paljud on oodanud suurt reformi autorikaitse teemadel ja paljud on juba tänaseks avaldanud kriitikat selle reformipaketi üle, millega Ansip täna välja tuli," lisas ta.
Ansipi enda ootused paketile oleks suuremad.
"Minu ootused kindlasti oleksid suuremad, kuid ei ole mõtet teha ettepanekuid, millele kindlasti ei ole antud saada seadusteks, mis tegelikku ellu ei jõua. Eks need ettepanekud ole kompromissi näoga kõik," rääkis Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresident Andrus Ansip.
"Ma olen ettepanekus väga pettunud. Euroopa Komisjon lõi ootused, et internetis sisu jagamine muutub lihtsaks, et seadused on arusaadavamad ja selgemad, aga see ettepanek saavutab vastupidise. See tekitab palju õiguslikku ebakindlust, eriti Euroopa tehnoloogiaettevõtetele," kommenteeris Saksamaa saadik Euroopa Parlamendis Julia Reda.
Euroopa Parlamendi saadiku Kaja Kallase sõnul ei toimunud autoriõiguste paketis suuri muudatusi.
"Peamine kriitika on see, et ei vaadata autoriõigust 21. sajandi kontekstis, vaid nii nagu see on siiani olnud. Selles mõttes ei ole see suur reform, vaid pigem peenhäälestamine," ütles Kallas.
Tralla märkis aga, et lisaks kriitikale, on paketis palju positiivset - näiteks muuseumitele muutub oluliselt lihtsamaks digitaalsete koopiate tegemine, ülikoolid saavad teha andmekaevet ja e-õppe materjalide jagamine muutub piiriüleselt lihtsamaks.
Toimetaja: Merili Nael