Tähtajalise hoiuse pealt raha ei teeni ({{commentsTotal}})

Tähtajalise hoiusega raha ei teeni.
Tähtajalise hoiusega raha ei teeni. Autor/allikas: Valgamaalane/Scanpix

Euroopa Keskpanga kehtestatud intressid on juba pikalt olnud miinuses, mis avaldab mõju ka Eestis: tähtajaline hoius, mille eesmärk peaks olema lühikese ajaga oma raha pisut kasvatada, on muutunud sisuliselt mõttetuks tooteks. Samas pole pangad toote pakkumist ära kaotanud.

Euroopa Keskpanga negatiivsed intressid pole Eesti eraisikute rahakotti veel auku sööma hakanud: oma raha arvel hoidmise eest kliendid peale maksma ei pea. Samas aga ei teeni ka midagi.

Kui aastaid tagasi soovitasid pangad ühe võimalusena oma raha kasvatamiseks panna see tähtajalisele hoiusele, mis tähendas, et kindlaks määratud aja jooksul seda kasutada ei saanud, kuid samas tiksus sellele garanteeritud intress, siis nüüd on kõige ekstreemsemal juhul võimalik panna raha aastaks tähtajalisele hoiusele nii, et "garanteeritud intress" on 0,00 protsenti. Sellist toodet pakub oma klientidele SEB: nii palju kui sisse paned, nii palju ka välja võtad, ei sentigi lisaks.

SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas põhjendabki nullintressi Euroopa Keskpanga negatiivsete intressimääradega, mis on kehtinud juba kaks aastat. Siiski kinnitab ta, et tähtajalisi hoiustajaid pangal klientide seas on ega leia, et toote ära peaks kaotama.

"Põhiliselt on tähtajaline hoius täna kasutusel raha arvelduskontolt eraldi hoidmiseks. Tähtajalise hoiuse sõlmijate arv on vähenenud, aga mitte märkimisväärselt."

Ehkki teiste pankade tähtajaliste hoiuste intressid on kröömikese suuremad kui ümmargune null, on need siiski nullilähedased. Nii saab poole aastaga kasvatada Swedbankis oma raha 0,01 protsendi võrra ja ühe aastaga 0,1 protsenti. See tähendab, et pannes näiteks 3000 eurot aastaks kontole seisma, võiks pool aastat hiljem võtta välja 3000 eurot ja 30 senti, juhul kui pank sente väljastaks. 3000 eurot aastasele hoiusele jättes saab kätte 3003 eurot. Jällegi, kui pank kolme eurot väljastaks.

Nordea pooleaastane hoiuseintress on 0,05 senti, seega teeniks 3000 eurole poole aastaga juurde ühe euro ja 50 senti. Aastane hoiuseintress on 0,2 protsenti, mis võimaldab teenida kuus eurot algpanusele lisaks.

Nordea pressiesindaja Jane-Liina Liiv põhjendab samuti madalaid intresse samuti keskkonnaga. Toote kaotamist ta aga vajalikuks ei pea. "Klientidel peab olema võimalus oma raha hoiustada. Tänases üleüldises negatiivsete intresside keskkonnas on 0,2 protsenti konkurentsivõimeline pakkumine."

Kõige lahkema käega kohtleb tähtajalisi hoiustajaid LHV: poole aastaga teenib 3000 euro pealt 0,15 protsenti ehk neli eurot ja 50 senti. Aastane hoiuseintress on 0,3 protsenti ehk klient saab algsele lisaks üheksa eurot.

Seega pole vahet, kas hoiustada oma raha tavalisel kontol või tähtajalisel hoiusel, sest viimase pealt teenida nagunii ei saa. Vaba raha korral tasuks pigem otsida investeerimisvõimalusi.



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: