Tähtajalise hoiuse pealt raha ei teeni ({{commentsTotal}})

Tähtajalise hoiusega raha ei teeni.
Tähtajalise hoiusega raha ei teeni. Autor/allikas: Valgamaalane/Scanpix

Euroopa Keskpanga kehtestatud intressid on juba pikalt olnud miinuses, mis avaldab mõju ka Eestis: tähtajaline hoius, mille eesmärk peaks olema lühikese ajaga oma raha pisut kasvatada, on muutunud sisuliselt mõttetuks tooteks. Samas pole pangad toote pakkumist ära kaotanud.

Euroopa Keskpanga negatiivsed intressid pole Eesti eraisikute rahakotti veel auku sööma hakanud: oma raha arvel hoidmise eest kliendid peale maksma ei pea. Samas aga ei teeni ka midagi.

Kui aastaid tagasi soovitasid pangad ühe võimalusena oma raha kasvatamiseks panna see tähtajalisele hoiusele, mis tähendas, et kindlaks määratud aja jooksul seda kasutada ei saanud, kuid samas tiksus sellele garanteeritud intress, siis nüüd on kõige ekstreemsemal juhul võimalik panna raha aastaks tähtajalisele hoiusele nii, et "garanteeritud intress" on 0,00 protsenti. Sellist toodet pakub oma klientidele SEB: nii palju kui sisse paned, nii palju ka välja võtad, ei sentigi lisaks.

SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas põhjendabki nullintressi Euroopa Keskpanga negatiivsete intressimääradega, mis on kehtinud juba kaks aastat. Siiski kinnitab ta, et tähtajalisi hoiustajaid pangal klientide seas on ega leia, et toote ära peaks kaotama.

"Põhiliselt on tähtajaline hoius täna kasutusel raha arvelduskontolt eraldi hoidmiseks. Tähtajalise hoiuse sõlmijate arv on vähenenud, aga mitte märkimisväärselt."

Ehkki teiste pankade tähtajaliste hoiuste intressid on kröömikese suuremad kui ümmargune null, on need siiski nullilähedased. Nii saab poole aastaga kasvatada Swedbankis oma raha 0,01 protsendi võrra ja ühe aastaga 0,1 protsenti. See tähendab, et pannes näiteks 3000 eurot aastaks kontole seisma, võiks pool aastat hiljem võtta välja 3000 eurot ja 30 senti, juhul kui pank sente väljastaks. 3000 eurot aastasele hoiusele jättes saab kätte 3003 eurot. Jällegi, kui pank kolme eurot väljastaks.

Nordea pooleaastane hoiuseintress on 0,05 senti, seega teeniks 3000 eurole poole aastaga juurde ühe euro ja 50 senti. Aastane hoiuseintress on 0,2 protsenti, mis võimaldab teenida kuus eurot algpanusele lisaks.

Nordea pressiesindaja Jane-Liina Liiv põhjendab samuti madalaid intresse samuti keskkonnaga. Toote kaotamist ta aga vajalikuks ei pea. "Klientidel peab olema võimalus oma raha hoiustada. Tänases üleüldises negatiivsete intresside keskkonnas on 0,2 protsenti konkurentsivõimeline pakkumine."

Kõige lahkema käega kohtleb tähtajalisi hoiustajaid LHV: poole aastaga teenib 3000 euro pealt 0,15 protsenti ehk neli eurot ja 50 senti. Aastane hoiuseintress on 0,3 protsenti ehk klient saab algsele lisaks üheksa eurot.

Seega pole vahet, kas hoiustada oma raha tavalisel kontol või tähtajalisel hoiusel, sest viimase pealt teenida nagunii ei saa. Vaba raha korral tasuks pigem otsida investeerimisvõimalusi.



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: