Moskvas nimetati hollandi uurijate järeldusi "poliitiliselt motiveerituiks". Samas lubati uurimisgrupiga koostööd jätkata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova nimetas Hollandi uurimist eelarvamuslikuks, sest Moskva oli sellest praktiliselt kõrvaldatud.

"Vaatamata meie ootustele ei näinud me midagi konkreetset, mis oleks faktidega põhjendatud. Me nägime jälle hämmastavate avalduste sellist voolu, et "meil on kõik tõendid, aga me teile neid ei näita"," ütles Zahharova.

Venemaa arvab, et uurijad ei arvesta "Buk" õhutõrjekompleksi tootja vene kontserni "Almaz-Antei" ekspertide hinnangutega.

"Suur osa kildudest läbistas lennuki korpuse. Modelleerimise järgi peaksid just need killud tabama paremat mootorit. Nad säilitavad suure kineetilise energia ja peaksid siis paremat mootori vigastama. Aga paremal mootoril ei ole mingeid kildvigastusi," ütles "Almaz-Antei" kontserni peakonstruktori nõunik Mihhail Malõševski.

Ekspertide sõnul lükkab see lükkab ümber uurimise versiooni sellest, et rakett oli lennutatud Snežnoje linna ja Pervomaiskoje küla rajoonist, mis oli seperatistide kontrolli all.

"Kui lokaator ei näinud raketti Snežnoje poolt, tähendab, teda polnudki. Rakett oli saadetud teisest suunast," kommenteeris Lianozovo elektromehaanilise tehase peakonstruktori asetäitja Viktor Mesšerjakov.

See teine suund on Vene spetsialistide arvates Zarosšenskoje küla, mis oli Ukraina vägede kontrolli all. Kuid uurimisgrupp avaldas eile telefonikõned, mis naitavad, et Zarosšenskoje oli ka separatistide käes. Venemaal eitas ka uurimiskomisjoni väiteid, mille kohaselt õhutõrjekompleks oli saabunud laskmiskohta Venemaalt ja pärast oli ära viidud tagasi Vene territooriumile.

Vaatamata sellele lubas Venemaa koostööd uurimisgrupiga jätkata. Nii lubas vene kaitseministeerium edastada uurijatele Donetski ja Luganski regioonis õhuruumi valvava radari esiandmeid.