Ansip: rändlustasud peaksid veelgi langema
Euroopa telekomiettevõtete rändlustasude hulgihind peaks langema veel madalamale, kui praegu pakutud 8,5 eurot gigabaidi eest, ütles Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip. Komisjon üritab leida enne rändlustasude kadumist kalli hinnaga Lõuna- ja odva hinnaga Põhja-Euroopa äärmuse vahel kõiki rahuldavat ühtset hulgihinda.
Tänaste maksimumhindade järgi saavad telekomifirmad Euroopa Liidu riikides küsida ühe gigabaidi eest kuni 50 eurot. Samas on Põhjamaades levinud paketid, kus gigabadi eest ei maksta üle paari euro. Rändlustasude kadumise korral peab välismaale reisiva eestlase andmesidemahu Eesti operaator ostma kalli hinna eest sealselt kohalikult telekomiettevõttelt, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi hinnangul on Euroopa Komisjoni poolt pakutu 8,5 eurot gigabaidi eest endiselt veel liiga kõrge. "Mina näen küll võimalusi selle hulgihinna edasiseks alandamiseks, nii et oleks lõunamaadel tehtud investeeringud kaitstud ja et oleks kaitsud ka Euroopa kõige innovatiivsemad telekomi operaatorid Skandinaavia ja Balti riikides," ütles Ansip.
Eestis tegutsevaid telekomioperaatoreid rahuldaks komisjoni poolt pakutust 10 korda madalam hind.
"Mitte kaheksa ja pool euri per giga vaid 0,85 euri per giga, siis me oleks tasandil, mis oleks suure tõenäosusega paari-kolme aasta pärast lõpptarbija hind," sõnas Elisa Eesti juhatuse esimees Sami Seppänen.
Euroopa Komisjonis on kaalumisel ka erandolukord neile, kes jäävad ka pärast hulgihinna langetamist rändluse puhul 5 protsendilisse kahjumisse. Arvestuslikult oleks sellisel juhul umbes 2 protsendil operaatoritel võimalik küsida erandit .
"Järgmisena kehtestame siis jätkusuutlikuse klausli, mis võimaldavad nendel telekomi operaatoritel, kes on tõsiste kahjumitega silmitsi, süsteemist hoopis kõrvale jääda. Siis põhimõtteliselt võiksid mõned operaatorid hakata müüma ainult riigisiseseks kasutamiseks mõeldud pakette," kommenteeris Ansip veel.
Seppäneni sõnul oleks erisuse lubamine ainus tõsieltvõetav võimalus patiseisust välja tulemiseks.
"See et see tarbimine erineb Põhja- ja Lõuna Euroopa vahel kümme korda ja mõnes võrdluses kümneid kordi, siis kui kõik tahetekse viia samasse lõpptarbija hinda, siis see tähendab seda, et sinna peab tegema erandi sellele nagu tipule, kes kõige-kõige rohkem tarbivad," lausus Seppänen.
Kui ükski soodustus ei käivitu, tuleb Seppäneni sõnul viimase variandina kaaluda teenuse pakketide hinnatõusu. Rändlustasud Euroopa Liidus kaovad järgmisest aastast.
Toimetaja: Aleksander Krjukov