"Julgeolekualane võidujooks läks Külma sõja ajal muidugi palju kaugemale, kuid on üsna selgeid märke sellest, et sarnane areng on praegu alanud: on samad lähekohad, samad seisukohad ja sama tüüpi - kuigi tõhusamad - relvasüsteemid liikvele pandud," rääkis sõjaajaloo dotsent Markku Salomaa Yle uudistele.

Ajaloolane peab eriti murettekitavaks arenguks seda, et Venemaa on teatavasti harjutanud tuumalöökide andmist Rootsi ja Taani pihta.

"Venemaa on juba mitu aastat lennutanud tuumarelvavõimekusega pommituslennukeid Läänemere kohal ning seal on olnud raketid, isegi tiibraketid, lahinguvalmis. Tõenäoliselt pole seal valmis seatud tuumalõhkepäid küljes olnud, kuid on simuleeritud tuumarünnakuid Taani ja Rootsi vastu ning see on väga murettekitav," rõhutas Salomaa.

"Teadlasena ma imestan, et kuigi nendest märkidest teatakse ja need andmed on ka meie poliitilise juhtkonna käes, ei osata nende põhjal järeldusi teha," lisas ta.

Dotsendi hinnangul on tõenäoline, et Venemaa teeb ettevalmistusi selleks, et Kaliningradist oleks võimalik tuumarelvadega rünnata. Juba enne Kalibr-rakette kandvate sõjalaevade toomist Läänemerele on Venemaa toonud Kaliningradi oblastisse tuumalõhkepeade jaoks sobivaid Iskanderi raketisüsteeme.

"Tõenäoliselt tuumalõhkepead juba on Kaliningradis. Ega sinna poleks olnud muidu vaja Iskandereid tuua - neid pole tavapäraste lõhkepeade jaoks sinna vaja. Venemaal on arenenud relvajõud ning muid vahendeid selliseid operatsioone vajadusel läbi viia," arutles Salomaa.

Soome ja Rootsi olulisus NATO jaoks suureneb

Sõjalisest ja strateegilisest vaatenurgast muudavad Läänemere huvitavaks ka näiteks Koola poolsaarel asuv oluline Vene relvajõudude baas, Kaliningradi piirkond ning ka Leningradi oblasti majanduslik, poliitiline ja sõjaline tähtsus Venemaa jaoks.

Salomaa sõnul tõi Venemaa 2014. aasta uus sõjaline doktriin kaasa selle, et vana vastane NATO tõsteti avalikult peamise vaenlase positsioonile. "Tundub nii, et [Vladimir] Putini poliitikaks ongi suurendada vaenlaste arv maksimumini. Tal on sellist ohuseisundit oma sisepoliitilise positsiooni tugevdamiseks," arvas ajaloolane.

Analüütik ja erubrigaadikindral Juha Pyykönen on sarnastel seisukohtadel.

"See eufooriline mõte, et Venemaast võiks kujuneda lääneriikide sarnane demokraatia, on enam-vähem kõikjal Euroopas maha maetud kui peaaegu võimutu mõte. Nüüd aga tuleks vaid õppida elama sellise Venemaaga, keda me juba varasemast ajast tunneme," nentis ta.

Salomaa hinnangul muudab olukorra keeruliseks see, et alguses käitub Venemaa väljakutsuvalt ning kui Lääs sellele vastab, põhjendab Moskva oma järgnevaid tegevusi juba NATO tegudega.

Pyyköneni arvates on ilmselge, et NATO laiendab lähitulevikus Läänemere piirkonnas oma õppusi. Tõenäoline on ka see, et Soome ja Rootsi roll partneritena suureneb.

Soome ja Rootsi praegune reaktsioon muutunud julgeolekusituatsioonile pälvib ajaloolane Salomaalt kriitikat. "Ma pean täiesti selgeks, et Soome ja Rootsi nn stabiilsuse poole pürgival poliitikal pole praegusel hetkel mingit kokkupuudet reaalsusega," lausus ta.

Tuumarelvade abil üritab Venemaa muid puudujääke tasa teha

Analüütik Pyykönen usub, et Venemaa üritab ära kasutada oma tugevat positsiooni Läänemerel selleks, et oma riiklikke huvisid edendada ning saavutada tugevamat läbirääkimistepositsiooni. Näiteks Venemaa mitmed puudujäägid - kas või majanduse vallas - pole võimaldanud kõiki soovitud positsioone saavutada.

"Kui SKP poolest ollakse Itaaliaga samas kategoorias, siis väga häid kaarte selles lauas enda kätte ei saa," toonitas ta.

Seega on strateegilised tuumarelvad analüütiku hinnangul ainsad vahendid, mille poolest on Venemaa Ameerika Ühendriikidega võrdväärsel tasemel. "Nendega on samas see probleem, et nende kasutusvõimalus on üsna nullilähedane," lisas Pyykönen.