Holland otsib kompromissi EL-Ukraina leppe allkirjastamiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hollandi peaminister Mark Rutte.
Hollandi peaminister Mark Rutte. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Hollandi valitsus otsib õiguslikult siduvat kompromissi, mis võimaldaks allkirjastada Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonileppe, mille Hollandi valijad referendumil tagasi lükkasid.

Hollandi peaminister Mark Rutte märkis esmaspäeval kirjas parlamendisaadikutele, et tahab läbi rääkida teksti üle, mis kinnitaks selgelt, et assotsiatsioonilepe ei tähenda automaatset sammu Ukraina täisliikmestaatuse poole, et sellega ei kaasne kollektiivseid julgeolekutagatisi ega kohustusi sõjaliseks abiks ning et see ei anna ukrainlastele õigust EL-is töötamiseks, vahendasid BNS, Unian jt.

Rutte on varem öelnud, et euroskeptikute korraldatud referendum Ukraina ja Euroopa Liidu tihedamate sidemete üle, mille valijad kindlalt tagasi lükkasid, oli "katastroof".

"Olen kindlalt referendumite vastu ning eriti kindlalt rahvusvaheliste lepete referendumile panemise vastu, kuna sellel ei ole mingit mõtet, nagu näitas Hollandi hääletus," ütles Rutte Euroopa Parlamendi saadikute konverentsil. "Selle referendumi tulemused olid katastroofilised."

Porošenko: Hollandi referendumi korraldajad tahtsid rünnata Euroopa ühtsust ja väärtusi

President Petro Porošenko teatas Hollandi referendumi tulemusi kommenteerides, et Ukrainal on endiselt kavas Euroopa Liidu suunas liikuda.

"Ma tahaksin meelde tuletada, et referendumi korraldajate tegelik eesmärk ei olnud Ukraina ja Euroopa Liidu vaheline assotsiatsioonilepe, vaid soov rünnata Euroopa ühtsust, rünnata euroopalikke väärtusi. Seda tõestab ka arutelu, mis referendumile eelnes," rääkis Tokyos visiidil oled Ukraina riigipea Uniani teatel.

Kuna tegemist pole valitsuse jaoks siduva ja kohustusliku referendumiga, vaid selle iseloom on konsultatiivne, siis usub Porošenko, et nüüd on küsimus Hollandi valitsuse, parlamendi ja poliitikute lahendada.

"Ma olen veendunud, et strateegiliselt pole see sündmus takistuseks Ukraina teel Euroopasse," sõnas Porošenko ja kinnitas, et Ukraina hakkab Hollandi referendumi tulemusest hoolimata rakendama ja täitma assotsiatsioonileppest tulenevaid kohustusi, sest see on viis, kuidas Ukraina riiki moderniseerida ja tagada oma iseseisvust.

Referendumi puhul polnud peateemaks Ukraina, vaid Euroopa Liit

Hollandis aprillis toimunud referendumil toetas Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonilepet 38 ja vastu oli 61 protsenti hääletanuist.

Osalusprotsendiks oli 32,2, mis tähendab, et peaminister Rutte valitsus peab rahvahääletuse tulemusega arvestama. Referendumi tulemuste kehtima jäämiseks pidi osalusprotsent ületama 30.

Suur osa valijatest jättis hääletamata, sest nad ei pidanud teemat piisavalt oluliseks. Tegemist oli Hollandi ajaloo kolmanda referendumiga.

Kogu referendumi puhul polnud tegelik küsimus niivõrd Ukraina assotsiatsioonileppes, vaid kogu Euroopa Liidu kritiseerimises. Eelmisel aastal hakkas Hollandis kehtima rahvahääletusi reguleeriv seadus, mille kohaselt saab referendumi abil kehtivat seadust muuta. Euroskeptikud kasutasid võimalust ning võtsid sihikule mõne Euroopa Liitu puudutava seaduse läbikukutamise. Ning paraku jäi euroskeptikutele ette just nimelt parajasti esile kerkinud EL-Ukraina assotsiatsioonilepet puudutav seadus, mis hollandlasi tegelikult ei huvitagi.

Nagu ka paljudes teistes liikmesriikides, on ka Hollandis kriitika Euroopa otsustusprotsessi suhtes kasvanud. Paljude jaoks on raske leppida näiteks Kreeka toetamise või mitmete migratsiooni või pagulasi puudutavate otsustega. Valitsusel on aga tulnud pidevalt selgitada, miks need otsused on nii hollandlaste kui ka kogu Euroopa huvides.

Kuigi seaduse kohaselt pole referendumi tulemus valitsuse jaoks siduv, on paraku valimisteni jäänud vähem kui aasta ning kui valitsus referendumi tulemust ei arvesta, annab see valimistel ilmselgelt tunda.

Leppe peavad ratifitseerima kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Holland on ainus, kus seda pole veel tehtud. Ukraina vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga hakkas kehtima 2015. aasta algusest. Selleks et see kehtivuse kaotaks, peaksid kõik liikmesriigid selle kehtetuks kuulutama - nii aga ei juhtu. Kui aga Holland assotsiatsioonilepet heaks ei kiida, pole võimalik seda ka ametlikult ratifitseerida. Referendumi ajal eesistujamaaks olnud Holland jäi seega küllaltki piinlikku olukorda, kus väikesel grupil sealsetest euroskeptikutest õnnestus ülejäänud liikmesriikide parlamentide otsused tupikusse suunata.

Euroskeptilise Vabaduspartei juht Geert Wilders kutsus enne referendumit üles kõiki Ukraina assotsiatsioonileppe vastu hääletama ning avaldas arvamust, et Ei-kampaania võit saab olema inspiratsiooniks ka Briti valijatele, kes juunis otsustasidki Euroopa Liidust lahkuda. Venemaa meedias, kus ka eelpool nimetatud Wilders sageli sõna võtab, võeti Hollandi referendumi tulemus vastu suure heakskiiduga.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: