Aasta tagasi peaminister Taavi Rõivase kokku kutsutud majandusarengu töögrupp sai valmis raporti ettepanekutega, kuidas elavdada Eesti majandust uuesti kasvama.

Aasta tagasi veel peaministri ametis olnud Taavi Rõivas kutsus kokku majandusarengu töögrupi, et leida seisakusse takerdunud majanduskasvule uusi hoobasid. Majandusarengu töögruppi kuuluvad Erkki Raasuke, Ardo Hansson, Ruth Oltjer, Margit Härma, Taavi Veskimägi, Urmas Varblane, Seth Lackmann, Rain Rannu, Maris Lauri, Väino Kaldoja. Samuti osalesid töögrupis riigikantselei strateegiabüroo ja peaministri nõunikud.

Aasta aega polnud töögrupi tööst midagi kuulda, sel nädalal aga tehti teatavaks, et nüüd on dokument viimaks küps avalikkusele esitlemiseks. Taavi Rõivase luigelauluna tema peaministriajale võeti raporti esitlemine ette viimasel hetkel ja ülepeakaela, et aasta aega kogutud ideed uue valitsuse kogunedes sahtlisse tolmu koguma ei jääks.

Töögrupp pakub oma lõppraportis välja seitse ideed, millest võiks olla abi majanduse elavdamiseks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et inimesed peaksid tundide mõttes rohkem ja ealiselt kauem - koolist pensionini - töötama, et säilitada ja pisut tõsta saavutatud taset.

"Põhirõhk peab olema tootlikkuse kasvatamisel," rõhutas ka peaministri majandus- ja rahandusnõunik Martin Lindpere.

"Me ei suutnud leida seda hõbekuuli, mis tõstaks meie majanduskasvu praeguselt tasemelt üle nelja protsendi või veel kõrgemale," tunnistas töörühma juht Erkki Raasuke raporti tutvustamisel. Samuti teatas ta, et nad ei paku välja maksumuudatusi.

Kõik tööjõulised inimesed tööturule

Raportis nenditakse, et pinge tööturul näitab töökäte vähesust ning tööjõumahuka majandusmudeli ammendumist. Olukorra leevendamiseks peab üle vaatama majanduse sisemised tööjõuvarud, paraku aga ei ole kasutamata puhvrit enam palju ning palgakasv ületab juba tootlikkust. Probleeme nähakse ka töötundide arvus – näiteks Poola mudeli rakendamisel võiks ka Eestis olla töötundide arv neli protsenti suurem ning samavõrra suurem oleks ka kogu majanduse maht, järeldab raport.

Kõigi tööjõuliste inimeste kaasamiseks soovitatakse kaotada noorte töötamist takistavad ajapiirangud, parandada vanemapuhkuselt naasjate stiimuleid, kõrvaldada piirangud, mis teevad ettevõtetele ületunnitöö eest maksmise kulukaks, suurendada pensionäride motivatsiooni töötada, vähendades muuhulgas nende maksukoormust.

Samuti soovitatakse tööturu toimimisel lähtuda jagamismajanduse põhimõtetest, luues seaduslikud võimalused tööjõurendiks, samuti teha hõlpsamaks lühiajaline töötamine erinevate tööandjate juures.

Raport näeb ette ka toetuste maksmist ettevõtetele, et neil oleks lihtsam kolida väiksema tööjõunappusega piirkondadesse, näiteks Ida-Virumaale. See meede on reaalselt ka juba kasutusele võetud.

Paljud ettevõtted pakuvad juba ka tasuta transporti töökoha ja elukoha vahel, mida raport välja pakub.

Välja tuuakse ka vajadus laiendada ümberõppe ja täienduskoolituse süsteemi kõigile vanusegruppidele – sedagi asus töötukassa hiljuti rakendama.

Välismaa töökäed Eestisse

Raportis nendeitakse, et Eesti ei ole välismaa töötajaskonna silmis kuigi atraktiivne ning meie tööjõuturg on välistööjõule praegu suletud. Seetõttu tehakse ettepanek avada oma tööturg ja võimaldada paar tuhat välistöötajat aastas. Töötajate hõlpsamaks leidmiseks tuleks luua e-töötaja kontseptsioon ning võimaldada selliselt leitud töötajaid rakendada siinsetel personalirendiettevõtetel. Tuleks ka lihtsustada tööloa andmise korda ning kaasata tööjõuturule enam siinseid välisüliõpilasi, samuti välismaal töötavaid eestlasi ning minimeerida naasmist takistavaid asjaolusid. Paranema peaks ka välistööjõule vajalik taristu ehk tuleks mitmekordistada kohtade arvu ingliskeelsetes lasteaedades ja koolides, pakkudes neile tasuta haridust.

Paindlikum täiendusõpe

Täiendusõppesüsteemi tuleks raporti kohaselt muuta paindlikumaks, selgitades välja, millistel erialadel on vajadus täiendava tööjõu järele ning siduda õppekavad enam tööturu vajadustega. Samuti tuleks populariseerida reaalhariduse erialasid ning kasvatada IT- eriala lõpetajate hulka. Ka ingliskeelsed õppekavad tuleks muuta välistudengitele atraktiivsemaks ning programmeerimise õpetamist tuleks alustada juba algklassides.

Innovatsioon majanduskasvu vedajaks

Raportis leitakse, et teadus- ja haridusasutuste baasrahastamine tuleb panna senisest veelgi suuremasse sõltuvusse teadustegevuse edukusest Eesti majanduskasvu edendamisel, vähendades teadusartiklitele antud osakaalu, samuti tuleks tõhustada teadus-haridusasutuste ja ettevõtluse koostööd ning tähtsustada praktika osa õppeprogrammis. Samuti tuleks haridus avada enam väliskonkurentsile, liikudes selleks ka e-kõrghariduse suunas, integreerides õppetöösse rahvusvahelisi veebipõhiseid kursusi.

Majanduse digitaliseerimine kui eesmärk omaette

Töögrupp leidis, et Eesti tööstus on digitaliseerimisega maha jäänud. Eriti paistab silma ettevõttesiseste äriprotsesside madal digitaliseerimise tase. Seetõttu tuleks seada väike- ja keskmiste ettevõtete (VKE-de) digitaliseerimine peamiseks prioriteediks töötleva tööstuse rohelises raamatus ja luua rahvusvaheline võrgustik töötleva tööstuse VKE-de digitaliseerimiseks. Oluline on ka töötada välja majanduse digitaliseerimise protsessi seire ja seada eesmärgid.

Eraldi soovitatakse välja valida kümme projekti, mille digitaliseerimist töötlevas tööstuses toetada.

Ärikeskkonna parandamine

Raportis leitakse, et Eesti peab parandama oma konkurentsivõimet otseste välisinvesteeringute kaasamisel, kuid kasutamata potentsiaal on ka inimeste ettevõtlikkus ja riskijulgus, mida saab mõjutada ettevõtluse suurema väärtustamisega ühiskonnas. Töörühm leidis, et maksusüsteem ei peaks olema majanduskasvu debatis esikohal, sest Eesti maksusüsteem juba soosibki majanduskasvu, küll aga saab maksusüsteemist leida võimalusi majanduskasvu elavdamiseks.

Vajalikuks peetakse Team Estonia kontseptsiooni, mis tegeleb Eesti brändimisega ja otsib seda, mis teeb Eesti välisinvesteeringutele atraktiivseks sihtkohaks. Samuti tuleks lisada kõrgkoolide õppekavadesse müügi- ja ekspordikoolitus ning suurendada oluliselt ligipääsu EAS-i ekspordispetsialistide nõustamisele ja ekspordimüügi koolitustele. Soovitatakse jätkata ka e-residentsuse programmiga ja säilitada senist tulumaksusüsteemi, lisades sellele võimaluse maksustada madalama maksumääraga regulaarsed dividendimaksed. Samuti tuleks jätkata ettevõtete maksukoormuse alandamisega, suurendades selleks vajadusel omandimaksude osakaalu. Eesti üldine maksukoormus peaks aga alanema riigi funktsioonide vähendamisel.

Raasuke kommenteeris, et riigi roll majanduses on liiga suur ning peaks alaliselt pidama silmas, et see roll ei suureneks.

Juhtimisoskuse parandamine

Töörühma arvates on Eestis rakendatavad juhtimispraktikad ja hoiakud võrreldavad sellega, mida Lääne-Euroopa kasutas paarkümmend aastat tagasi, teisisõnu, juhikeskne ja autoritaarsem juhtimine, tagasihoidlik kaasamine, vähene töötajate arendamine ja meeskonnatöö, nõrk strateegiline planeerimine ja ärianalüüsi vähene kasutamine otsuste tegemisel. Rohkem kaasaegseid juhtimispraktikaid on võetud kasutusele välisomanikele kuuluvates ettevõtetes, ometi on juhtimise kvaliteet avalikus sektoris võtmetähtsusega.

Töögrupp püstitas hüpoteesi, et Eesti majanduskasvu raugemine võib osaliselt olla mõjutatud Eesti ettevõtjate elukaarest ja sellega seotud majandusaktiivsuse vähenemisest.

Sellest johtuvalt peab töörühm oluliseks tähtsustada enam avaliku sektori kõrgemaid mittepoliitilisi administratiivseid ametikohti, kõrvaldades takistused nende positsioonide mehitamisel Eesti parimate juhtidega ja vaadates sealjuures üle ka palgapoliitika. Soovitatakse ka avaliku sektori töötajatele anda võimalus roteeruda lühiajaliselt innovaatilistesse erasektori ettevõtetesse, säilitades avalikus sektoris töökoht ja -tasu.

Veel täheldati, et sageli liigutakse eesmärkide poole konkreetsete arvnäitajate baasilt, ent enam tuleks lähtuda prognoosnäitajatest, mis võimaldaks eesmärkidest kõrvalekaldumisele varem reageerida.

Raasuke tõdes, et riigil võib olla küll palju arengukavu, ent need pole omavahel piisavalt seotud, mistõttu on neist vähe kasu. Seega tuleks rohkem koostööd teha.