Uus koalitsioon tõstab tulumaksuvaba miinimumi, maksustab täiendavalt jõukamaid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1479391237000 | amCalendar}}

Koalitsioonikõnelusi pidavad erakondade juhid avalikustasid neljapäeva õhtul pärast läbirääkimiste lõppu oma maksu- ja majanduspoliitika detailid. Tegemist on Eesti ulatuslikema maksureformiga sel sajandil, rõhutasid uued koalitsioonipartnerid.

Teaduste Akadeemia saalis koalitsioonikõnelusi pidavad Keskerakonna (KE) esimees Jüri Ratas, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Jevgeni Ossinovski ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Margus Tsahkna tutvustasid pressikonverentsil kokku lepitud maksumuudatusi ja muutuseid Eesti majanduspoliitikas.

"Riigieelarve tasakaal ei muutu," rõhutas Ratas paketti tutvustades.

"Need on olnud hirmujutud, jätkame konservatiivset poliitikat," ütles ka Tsahkna.

Maksureform

Elluviimisel on ulatuslik maksureform. "Tulumaksumäär ei tõuse, see jääb 20 protsendile. Ka astmeid on sama palju kui täna," rõhutas Jüri Ratas.

Ka Margus Tsahnka rõhutas, et tulumaksuvaba määr ei muutu. "Astmelist tulumaksusüsteemi me ei rakenda."

Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 170 eurolt 500 eurole alates 1. jaanuarist 2018. 1200 eurot teeniv inimene hakkab teenima 64 eurot rohkem kui täna. 1200 eurost alates hakkab tulumaksuvaba miinimum sujuvalt langema ja 1758 eurot on ülempiir, milleni vabastus ulatub - sealt alates saavad inimesed kätte sama palju kui praegu. Praegu teenib kuni 1758 eurot 86 protsenti Eesti töötajaskonnast. Alates 2100 eurost maksuvaba tulu määr kaob, st sellest rohkem teeniv inimene saab kuus 38 eurot vähem kätte kui praegu.

Tulumaksureform aitab Tsahkna sõnul leevendada ettevõtjate palgakoormust ja tõsta investeeringuid. Tööjõu maksukoormus kokkuvõttes langeb.

Jevgeni Ossinovski rõhutas, et tehakse üks Eesti ajaloo olulisemaid maksureforme. "75 protsendil Eesti palgasaajatest jääb iga kuu üle 60 euro kuus rohkem kätte."

Jätkub veini ja õlle aktsiisitõus. Alkoholipoliitika karmistamise eelnõu on peagi valitsusest riigikokku jõudmas.

Diisliaktsiisi ja majutusasutuste käibemaksumäära tõstmine jäävad ära. See peaks aitama regionaalset konkurentsivõimet parandama.

Ära jääb ka sotsiaalmaksu langetamine poole protsendi võrra, see asendatakse muude meetmetega. Sotsiaalmaksu suuruseks jääb 33 protsenti.

Kehtestatakse pangalõiv, et suurendada pankade solidaarset panustamist Eesti ühiskonda.

Piiratakse kasumi maksuvaba väljaviimist riigist, lihtsustatakse firmaautode kasutamise süsteemi.

Ettevõtete tulumaksukoormust vähendatakse stabiilsete dividendimaksete korral 20 protsendilt 14 protsendile.

Viiakse sisse suhkrujookide maks lisatud suhkruga jookidele. Selle alla ei kuulu toiduained, kus suhkur on looduslikult sees ega ka muud suhkrut sisaldavad toiduained, vaid üksnes nn limonaadimaks.

Vähendatakse eluaseme tulumaksuvabastuse piirmäära, st väiksemate eluasemete puhul jääb eluasemele intresside tulumaksuvabastus kehtima, suurematele mitte. "Intressid on tulud nagu kõik muud," põhjendas Ossinovski, miks suurema eluaseme omanikud, kes eeldatavasti on jõukamad, ei peaks seda saama.

Mootorsõidukimaks tuleb suuremate mootoritega autodele suurem, väiksematele uutele autodele umbes üks-kaks protsenti uue auto soetushinnast.

Alustavatele ettevõtetele kehtestatakse maksuerisused.

Töötuskindlustusmakset ei ole 2017. aastal plaanis tõsta. Sealt edasi pole asja arutatud.

Erinevaid maksuerisuse meetmeid võetakse kasutusele 20 miljoni euro ulatuses aastas, et eeskätt innustada töökohtade loomist. Muuhulgas soovitakse motiveerida laevade Eesti lipu alla toomist.

Maksureformil on Ossinovski kinnitusel nii sotsiaalne mõõde kui ettevõtlust soodustav mõju. Oodata on ka mõningate maksude tõstmist, et võimaldada teiste langust. Kokkuvõttes nimetas Ossinovski uut maksupaketti ettevõtjasõbralikuks.

Suurendatakse kohalike omavalitsuste tulubaasi. Ühistranspordi korraldamise dotatsioon ja lisaraha maakonnasiseste bussiliinide korraldamiseks antakse otse maakonnakeskustele.

Haldusreform plaanitakse sisulise lõpuni viia.

Riigiettevõtete erastamine

Luuakse investeeringute programm 315 miljonit eurot, mida rakendatakse kolme aasta jooksul. Investeeringud puudutavad kolme valdkonda: taristu, elamumajandus ja kaitseinvesteeringud. Riigile ei võeta laenu jooksvateks kulutusteks, seda kaasatakse vaid investeeringuteks, rõhutasid kõik uued koalitsioonipartnerid.

Ees ootab riigi äriühingute reform, toimub riigi vähemusosaluste võõrandamine. Võõrandamisele läheb kuni 30 protsenti Tallinna Sadama aktsiatest, kuni 49 protsenti Eesti Energia all oleva Enefit Taastuvenergia aktsiatest, kuni 49 protsenti raudtee kaubaveo ettevõtte EVR Cargo aktsiatest ning sajaprotsendiliselt AS Eesti Teed.

Palgatõusud ja toetused

Aastal 2019 tõuseb õpetajate palk 120 protsendini keskmisest palgast, mis praeguste prognooside järgi on 1600 euroni kuus.

Suurendatakse oluliselt doktoranditoetust. Haridus on Ossinovski kinnitusel uue valitsuse üks olulisemaid prioriteete.

Ka kultuuritöötajaid ootab täiendav palgatõus.

Arendatakse kogukonnapolitseid, tõstetakse politsei- ja piirivalveameti kiirreageerimisvõimekust.

Vanemahüvitise kord muudetakse paindlikumaks.

Luuakse täiendav ravimihüvitise kompsensatsioon neile, kes vajavad rohkem ravimeid.

Järgmisest aastast hakatakse riigieelarvest vaktsineerima tüdrukuid emakakaelavähi vastu.

Laiendatakse eesti keele õppe kättesaadavust.

Rahastatakse täiendavalt ujumise algõpet.

Toetatakse täiendavalt erakoole.

Lapserikka pere toetus tõuseb 300 euroni. Kolmelapseline pere hakkab alates 2017. aasta 1. juulist saama pere-eelarvesse täiendavalt 500 eurot kuus.

Põllumajanduses taastatakse top-up toetused järgmisest aastast. Põllumeestele antakse täismahus kriisiabi.

Koolilõuna maksumus 78 senti tõstetakse ühele eurole.

Lisarahaga toetatakse väiksemaid maagümnaasiume, et nad ei peaks oma uksi sulgema ja lapsed saaksid kodu lähedal koolis edasi käia.

Reedesed ülesanded

Vene koolide haridust arutatakse reedel, soovitakse toetada paremat eesti keele õpet.

Lisaks lihvitakse reedel lõpuni koalitsioonilepe ning otsustatakse ära ministrikohtade jaotus. Laupäeval peavad erakondade volikogud võtma vastu otsuse, kas minnakse ühiselt valitsusse.

Vabaerakonnaga kohtutakse reede hommikul, et otsustada, kas nad võetakse koalitsiooni või ei.

Ratas ei kinnitanud Olga Ivanova spekulatsioone ministrikohtade jaotuse üle. "Neid läbirääkimisi hakkavad koalitsioonipartnerid pidama homme, nii et need on valed nimed." 

Laupäeval kogunevad erakondade volikogud, selleks ajaks peavad ministrite nimed paigas olema, kinnitas Ratas.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: