Joogitootjad: limonaadist saadav suhkrukogus on tilk merre ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1479472120000 | amCalendar}}
Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Loodava valitsuskoalitsiooni plaan kehtestada nn limonaadimaks paneb joogitootjad nördima, sest limonaadidest saadav suhkrukogus on inimeste toidulaual väikseim, nagu selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskest rahvatervise uuringust. Ometigi jäävad uuest maksust kõrvale kõik ülejäänud suhkrut sisaldavad söögid-joogid, mis on peamiseks magusaallikaks.

TAI tutvustas vaevalt paar päeva enne uue koalitsiooni neljapäevast pressikonverentsi oma põhjalikku rahvatervise uuringut. Sõltumatust uuringust selgub, et suhkrurikkaid sööke-jooke tarbitakse igas vanuses analoogses proportsioonis: keskmiselt kolmandik suhkrust süüakse sisse pagaritoodetega (saiakesed, küpsised, koogid), veerand kuni kolmandik suhkrust saadakse maiustustest (kommid, šokolaad, moos, mesi, suhkur nt kohvi või tee sees), kuni viiendik süüakse sisse magusate piimatoodetega (magustatud jogurtid, kohupiimakreemid, kohukesed, pudingud jms).

Kõige väiksema osakaaluga on mahlajoogid (alla kümne protsendi) ja karastusjoogid (viie protsendi kandis). Ometigi puudutab kehtestatav maks ainult kõige väiksema osakaaluga suhkruallikat ehk limonaade.

Eesti joogitootjad on seetõttu nõutud: miks puudutab maks üksnes limonaade? Kui suur kehtestatav maks oleks ja kas see oleks ühetaoline kõigile karastusjookidele, sõltumata nende suhkrusisaldusest, teada veel pole. Seetõttu on keeruline ka plaanida, mida teha: kas suhkrusisalduse vähendamine aitaks alandada ka maksu või päästaks sellest üksnes aspartaami ja muude kunstlike magusainete kasutuselevõtt, mille mõju tervisele ei peeta paremaks kui suhkrul.

Joogitootjad: rahvatervis sellest ei parane

"Idee vähendada selle maksuga inimesste suhkrutarbimist tundub mulle naeruväärne. Kui räägime üllast eesmärgist, siis tundub see mulle veidralt kummaline, et hakkame reguleerima 2-7 protsenti suhkrutarbimisest. Sellega ei saavuta me mingit tulemust ega pööret paremusele eesti rahva tervises," kommenteeris A. Le Coqi juhataja Tarmo Noop ERR-ile.

"Limonaadimaks tundub tahtena ärikeskkonnale halba teha ilma selge eesmärgita. Loogikat seal taga ei ole, kui lähtuda Eesti rahva terviseuuringust. Soovitan poliitikutel ka tutvuda raportiga," ütles Noop.

A. Le Coqi tooteportfelli kuulub kümmekond limonaadimarki. Viimased kolm-neli aastat on tehas tegelnud järjepidevalt suhkrusisalduse vähendamisega oma jookides. Nüüd pelgab Noop, et valitsuse plaan läheneb kõigile karastusjookidele ühe labidaga ehk maks kehtestatakse ühetaoline, sõltumata joogi suhkrusisaldusest, mis võib erineda tooteti lausa mitmekordselt.

"Kardan, et teistmoodi ei suuda nad seda lihtsalt kontrollida, kui kõikidele karastusjookidele, sõltumata nende suhkrusisaldusest, pannakse ühetaoline maks liitri pealt nagu õlleaktsiis," oletas Noop.

Täpseid andmeid, kuidas, millal ja mis mahus maks kehtestatakse, pole ei A. Le Coqil ega ka Saku Õlletehasel.

"Ma tean sellest sama vähe kui ajakirjandus või ülejäänud avalikkus. Mingeid konkreetseid tariife või kuhu piir tõmmatakse, ei tea," laiutas ka Saku Õlletehase müügi- ja turundusdirektor Jaan Härms käsi. "Arvutada mõju ärile pole saanud, sest tariife ei tea."

Härmsi tegi nõutuks ka see, et pole teada, milliseid jooke nn limonaadimaks puudutab. Kas jook peab olema ka karboneeritud või kehtib see ka magustatud veele? Aga magusad jogurtijoogid, mis neist saab? Definitsiooni puudumine teeb ka hinnangu andmise keeruliseks.

"Suhkur ju iseenesest ei ole tervisele kahjulik. Kahjulik on liigne suhkur. Kas tariifid muudavad tootjate tootearendust, et vaadata rohkem suhkruasendajate poole? Täna me pole seda teed eriti läinud, valdav osa karastusjookidest on suhkru baasil," viitas Härms võimalusele, et suhkru asemel tulevad kasutusele kunstlikud magusained. Või siis tõuseb karastusjookide hind. "Pikas perspektiivis kanduvad kõik aktsiisid üle tarbijale."

Ka Härms leidis TAI värskele uuringule viidates, et jutt rahvatervise parandamisest limonaadimaksu kaudu on õõnes. "Jutt, et selle täiendava aktsiisi- või maksumeetmega parandame rahvatervist, on ilmne vale, sellega hoopis täiedetakse riigieelarvet. See ei muuda mingil määral suhkrutarbimise harjumusi."

Tema sõnul näitavad uuringud, et kõige efektiivsemalt aitavad tarbimisharjumusi muuta ennetavad tegevused - koostöö perearstidega, kehaline aktiivsus, teadlikkuse tõstmine. Keelamine ja piiramine maksude abil ei ole teistes riikides soovitud tulemusi andnud.

Nõnda on joogitootjad ootel, et loodav valitsuskoalitsioon selgitaks, milles plaan täpsemalt seisneb, et teaks arvutada ja atra seada.

Sotsiaalministeerium: maksustatakse ka mahlajooke

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuhi Karin Volmeri kinnitusel ei sisalda maksustamise analüüsi ettepanek mitte üksnes karastusjooke, vaid kõiki magustatud mittealkohoolseid jooke, sh magustatud piima või piima alternatiive, tee- ja kohvijooke, energiajooke, spordijooke, magustatud vett, mahlajooke, mitte-dieetkarastusjooke jms.

Samuti ei peeta silmas üksnes valget suhkrut. Suhkrud, mida jooki lisatakse, on harilikult glükoosi-fruktoosisiirup või sahharoos aga suhkrute hulka kuuluvad ka näiteks suhkruasendajad, maisisiirup jmt., selgitati ministeeriumist.

Seejuures ei kuulu maksustamisele sajaprotsendiline mahl, st jooki ei tohi olla lisatud mingeid aineid. Maksuettepanek puudutab ainult mahlajooke, mis sisaldavad rohkem suhkrut kui mahla.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: