Fotod: Uute kaubanduskeskuste valmimine on edasi nihkunud
Kui veel aasta tagasi oli jutuks, et Pro Kapitali rajatav T1 kaubanduskeskus Ülemiste transpordi sõlmpunktis valmib 2017. aasta sügiseks, siis nüüd on selge, et sündmus leiab aset täpselt aasta hiljem. Suurejooneliseks outlet-kaubamajaks Tallinna piirile kavandatud Gate Tallinn, mis samuti 2017. aastaks avamisplaane pidas, pole ankurrentnikku veel leidnud, mis lubaks ehitusplaane realiseerima asuda.
Pro Kapitali T1 meelelahutus- ja kaubanduskeskuse rajamine Ülemiste jaama sõlmpunkti, Ülemiste kaubanduskeskusest teisele poole raudteed sai paar nädalat tagasi suure sammu võrra edasi astuda, kui allkirjastati finantseerimisleping, mis võimaldab ehitustegevusega hoogsalt jätkata. Vahepeal soiku jäänud ehitus ongi taas käivitunud ning arendaja, Pro Kapitali juhataja Allan Remmelkoore sõnul aitas finantseerimislepingu sõlmimine panna lukku ka uue keskuse avamistähtaja: sügis 2018.
Seda toetab ka taristu arendamine: 4. trammiliini pikendus Ülemistest lennujaamani peaks valmima 2017. aasta sügisel; veel kaks aastat hiljem aga rongiterminal.
"Üle poole hoone struktuurist on paigas, kõrgus on käes. Sammaste ja kandekonstruktsioonide paigaldamine käib kevadeni," andis Allan Remmelkoor ERR-ile ülevaate ehituse järgust. "Töö käib aktiivselt, üle poole pinnast on lepingutega kaetud, aga aega ka veel on. Eesmärk on kõige parem ja kihvtim kooslus."
T1 ankurrentnikuks on Selver. Teisi, kellega lepingud paigas, Remmelkoor veel välja ütlema ei soostu.
Ehitatava hoone brutomaht on kokku 130 000 ruutmeetrit, millest üüripindu enam kui 52 000 ruutmeetril, kuhu plaanitakse üle 200 kaubanduspunkti. Suur osa on plaanitud meelelahutusele -Tallinn peaks saama juurde ühe kobarkino ja keskuse katusele rajatakse kinniste gondlitega 44-meetrise läbimõõduga vaateratas, mille kõrgeim punkt ulatub ligi 120 meetrit üle merepinna. Keskuse orienteeruv ehitusmaksumus on 70 miljonit eurot.
"Oleme meelelahutuse ja ajaviitega kõvasti vaeva näinud," kinnitab Remmelkoor. Kaubanduspindadele püüavad nad leida võimalikult palju selliseid kaubamärke, mida Eestis veel pole. "Kuna välismaa kaubamärgid jõuavad Eestisse valdavalt läbi frantsiisi, siis teeme nendega tihedat koostööd kohalike Baltikumi jaekaupmeeste kaudu, kes neid brände esindama hakkavad. Kuna me ise ei kauple, siis me ei pruugi kõige täpsemalt teada, mis kaubagrupid, hinnapositsioneeringud jms võiksid kõige põnevad aastal 2018 olla," selgitas Remmelkoor läbirääkimiste kulgu.
Ikeat ei tule ka nüüd
"Haruldast ükssarvikut", Rootsi mööbli- ja sisustuskauplust Ikeat, mida kõik kaupmehed juba üle kümne aasta oma keskustesse rentnikuks on ihaldanud, ei saa aga ka T1 endale. "Meie alasse ta füüsiliselt ei mahu. Kui ta aga kunagi Eestisse tuleb, rajab ta ilmselt eraldiseisva keskuse, nagu ta uutel turgudel tavaliselt on teinud," lükkas Remmelkoor tagasi võimaluse, et keegi teine Ikea endale võiks meelitada.
Teine üle kümne aasta plaanitud outlet-tüüpi eraldi kaubamajadest koosnev kaubanduskeskus, mille eesmärk on võimaldada tuntud ja kallimate kaubamärkide soodsat väljamüüki, on investeerimispankur Joakim Heleniuse ettevõtte Trigon Capital arendatav hiiglaslik Gate Tallinn, mis peaks kerkima Pärnu maantee äärde Tallinna sissesõidu lähedusse.
Gate Tallinna hoonete suurus jääks kavade kohaselt 3000 ja 25 000 ruutmeetri vahele ja kokku valmiks 120 000 ruutmeetrit kaubanduspinda. Kaubandusparki on plaanitud investeerida 100-120 miljonit eurot.
Ka see keskus pidi viimaste plaanide kohaselt valmima 2017. aastal, ent koppa pole maasse löödud tänini. Muuhulgas on just Gate Tallinn Ikea esindamise võimalusega avalikkuses flirtinud.
"Nagu Joakim [Helenius] on ka varem öelnud, oleme nendega suhtluses," ei lükka Trigon Capitali juhatuse liige Martin Mets seda võimalust nüüdki tagasi. Kuidas aga kompleksi ehitamise endaga jääb?
"Sõltub, millal saame ühe suure ankurrentniku. Praegu on käimas aktiivne arendusfaas, seda on ikkagi 60 hektarit. Kui esimene konkreetne läbimurre tuleb, siis hakkame ehitama," kinnitab Mets, konkreetsetest tärminitest hoidudes. "Teatame siis, kui midagi uut on teatada."
Seda, et ehitusplaanist üldse loobutud oleks, Mets ei ei kinnita. "Plaanid on samad nagu alati. Suuri muutusi pole olnud, aga enne me plaane ei avalda, kui läbirääkimised on lõpule viidud. Spekulatiivselt me midagi sinna ehitama ei hakka – kui saame suured ankurrentnikud lepingusse, siis hakkame ehitama. Ajakava sõltub läbirääkimistest," selgitab Mets.
"Räägime ikkagi välismaa brändidega, kes selle otsusega teevad otsuse ka siia turule sisenemiseks. Need on suured ja pikaajalise protsessiga otsused, kui suur organisatsioon teeb otsuse turule tulla, sellega kaasneb turuanalüüs jms," kirjeldab Mets.
Outlet-kontseptsioon ei pruugi Eestisse sobida
T1 arendaja Remmelkoor on outlet-tüüpi kaubanduskeskuse kontseptsiooni Eestisse sobivuse suhtes skeptiline.
"Mina väga selliste linnapiiril ja kaugemal asuvate outlet-tüüpi keskuste edukusse Eestis ei usu, sest meil on klassikalised kaubanduskeskused nii kergelt ligipääsetavad ja heades asukohtades. Mujal, kus kaubanduskeskused asuvadki linnast väljas ja neisse sõitmiseks peab veetma tunni, polegi vahet, kui pead sõitma 20 kilomeetrit, et sinna jõuda, kui saad sealt mingeid kaubagruppe odavamalt, see see on võib-olla loogline, aga Tallinnas vaevalt," arutleb Remmelkoor.
Mets temaga ei nõustu. "Raske näha, miks see kontseptsioon ei peaks sobima – see töötab edukalt üle maailma. Miks mitte ka Eestis pakkuda brändiriideid odavama hinnaga?" pareerib ta.
Ta ei muretse, et kümmekond aastat töös olnud projekt siiani ehitusjärku pole jõudnud. Arendamiseks vajalik Topi liiklussõlm sai valmis alles 2014. aastal, enne seda polekski võimalik olnud ehitusega alustada. Ka majanduskeskkond on investori silmis Eestis pigem paranenud. "Majanduskeskkond on kindlasti läinud paremaks, ostujõud on kahekordistunud vahepeal, lisaks sellist kontseptsiooni jätkuvalt turul ei ole," loetleb Mets.
Remmelkoore sõnul on lähiaastatel valmimas siiski vaid kaks suuremat kaubanduskeskust.
"Suurem osa juttudest on siiani olnud ka jutud. Konkreetselt ehitust näeb meie platsil ja Norde Centrumi laiendusel. Ülejäänud suuremad projektid on seni olnud paberil ja aktiivsemat tegevust kusagil ei toimu. Kui suuremaid projekte veel käivitub, siis sinna läheb veel aastaid. Ruutmeetrid lisanduvad ikkagi päris tavapärases rütmis, suurt buumi sadade tuhandete uute ruutmeetrite näol kahe-kolme aasta jooksul kindalasti ei sünni," on Pro Kapitali juht kindel.