Korb: maavalitsused ei kao enne, kui jõustub riigireform

Kui haldusreform viiakse seniste plaanide põhjal lõpule 2017. aasta sügiseks, siis maavalitsused ei lakka töötamast enne 2018. aastat, usub riigihalduse minister Mihhail Korb (KE).
Neljapäeval tehti Saaremaal ajalugu, kui 11 omavalitsuse juhid allkirjastasid Saaremaa valla ühinemisleppe. Ületuleval aastal tekib eeldatavasti Saaremaale Eesti suurim vald nii pindalalt kui rahvaarvult - Saaremaa vald. Tõsi, ühinemisest jäi esialgu kõrvale Pöide vald, kel on vabatahtlikuks liitumiseks aega kolm kuud. Pärast seda toimub sundliitmine.
Paratamatult tekib nüüd küsimus, mida hakkab tegema Saare maavalitsus, kui talle allub vaid üks suurvald Muhu ja Ruhnu kõrval.
Riigihalduse minister Mihhail Korb ütles ERR-ile, et tänasel päeval jääb ta vastuse võlgu, mis saab maavalitsustest ja maavanematest. Küll aga on see riigireformi üks osa, mis peaks valmis saama ja jõustuma 2018. aastal.
Ta kinnitas, et oma eelkäija Arto Aasa seni tehtud tööd kindlasti prügikasti ei visata. Vastupidi, sest praegusesse riigireformi plaani on panustanud ka praegused koalitsioonipartnerid IRL ja SDE.
"Liigume samas suunas. Ma ei näe väga suurt kursimuutmisvajadust. Oleme selle poolt, et kohaliku omavalitsuse autonoomiat ja tegevuste hulka suurendada," lausus Korb.
Korb leiab, et maavalitsuste kaotamise ja regionaalameti või mõne muu lahenduse korral, on jätkuvalt eesmärk anda maksimaalselt ülesandeid omavalitsustele koos rahastusega. Sisuliselt ainus, mida omavalitsustele delegeerida ei saa, on järelevalvefunktsioon.
Kui omavalitsuste ühinemine jõustub enne riigireformi, siis jätkavad maavalitsused oma tegevust seni, kuni riigireform nende ülesanded on ära jaotanud. Seda võib Korbi sõnul pidada ka n-ö üleminekuajaks.
Endine riigihalduse minister Arto Aas (RE) ütles Saaremaa suurvalla tekkimise valguses, et omavalitsuste koostöö soodustamist ja koordineerimist on kindlasti sellise ühendomavalitsuse puhul vähem, ning seetõttu ongi hädavajalik maavalitsuste tööd ümber korraldav reform ära teha.
"Pärast haldusreformi esimest etappi tuleks vaadata, et mis vähegi võimalik, anda maavalitsustelt omavalitsustele üle koos rahaga. Just koordineeriv pool, ürituste korraldamine ja kõik see, mis on omavalitsusliku iseloomuga," ütles Aas.
"Järelevalve peab riigile jääma, aga kas või ühistranspordi või ühisürituste korraldamine, seda saab teha omavalitsus ise teha," lisas ta.
Enne, kui Arto Aas ametist lahkus, avalikustas rahandusministeerium kava, mis võiks tulevikus maavalitsuste asemel riigifunktsiooni täita.
Toimetaja: Priit Luts










