Saaremaa vallad küsivad liitumise eel enam laenu ja vetostavad teiste laene
Järgmisel aastal ühinevad Saaremaa omavalitsused on viimasel ajal tavapärasest enam laenu võtnud ja samas ka üksteisel laenuvõtmist keelanud. Sellise vetostamise võimaluse annab neile ühinemislepingu punkt, et kõik rahalised kohustused, mida tehakse pärast leppe allkirjastamist, peavad kõik vallavolikogud heaks kiitma.
Ühinemisläbirääkimistel on valdade laenusoove ühiselt arutatud ja need summad, mis said ühinemisleppesse sisse kirjutatud, leiti põhjendatud olevat. Näiteks võttis 770 elanikuga ja psut üle miljonilise eelarvega Kihelkonna vald hiljuti 950 000 eurot laenu, et hooldekodu renoveerida, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Me ei läinud päris nii, et nüüd tuleb suur vald ja las nemad maksavad. Tegelikult on tegemist ülemaakondliku asutusega - hooldekoduga. Ja tegelikult hooldekodu ju majandab ennast ise," selgitas Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam.
Nüüd, pärast ühinemisleppe allkirjastamist tehtavad kulutused peavad heaks kiitma kõik liituvad vallavolikogud.
"Ma arvan, et see on väga õige printsiip. Eks igas lõpus tehakse teinekord otsuseid võib-olla kiirustades. See tagab ka sujuvama ülemineku finantsiliselt ja ma arvan, et see mudel on küllaltki hea," kommenteeris Saaremaa omavalitsuste ühinemise tegevjuht Alo Heinsalu.
Samas on tekkinud ka tagasilööke - näiteks ei kinnitanud Leisi vald naabervalla arvutiostuks vajalikku laenu.
"Meil oli sarnane hange oluliselt odavam ja leidsime, et äkki peaks selle asja korra üle vaatama. Ei midagi isiklikku," ütles Leisi vallavolikogu esimees Andrus Kandima.
Lääne-Saare vald aga ei kinnitanud Kuressaare linna õpilskodu renoveerimiseks võetavat laenu.
"Väga lihtsal põhjusel - tänasel hetkel me ei ole ju omavahel kokku leppinud, missugune kogu haridusruum saab Saaremaal olema," selgitas Lääne-Saare vallavolikogu esimees Urmas Lehtsalu.
Veto pannud valdade põhjendustest saab välja lugeda seda, et nähakse juba Saaremaad kui tervikpilti ja tulevase ühisvalla kulutused peaksid olema kogu Saaremaa jaoks igati põhjendatud.
Siiski on fakt, et nii mitmedki omavalitsused tahavad veel ise oma vallas tänavu ära teha seda, mis teha annab.
"On teatud oht, et mõni omavalitsus kardab, et suures vallas nende piirkonda ei pruugi mingid vahendid tulla ja nad soovivad need sel aastal ära teha. See ongi väga piiri peal teema," ütles Kuressaare linnapea, Saaremaa Omavalitsuste Liidu esimees Madis Kallas.
Tulevase Eestimaa suurima valla, Saaremaa valla eelarve peaks järgmisel aastal olema suurusjärgus 50 miljonit eurot. Samas kujuneb ka tulevase suurvalla netovõlakoormuseks üle 22 miljoni euro.
Toimetaja: Merili Nael