Asekantsler: Eesti noortel on puudus enesekindlusest, et oma häid teadmisi ka ellu viia ({{commentsTotal}})

Eesti noortes tuleks tõsta enesekindlust, et nad julgeksid koolis saadud häid teadmisi ja oskusi ka ellu viia, ütles haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets.

ETV saade "Vabariigi kodanikud" küsis, et kuigi Eesti on PISA testides taas tõusnud pjedestaalile, siis kas ja kui palju õnnestub hariduse kvaliteeti realiseerida näiteks kas või majanduskasvu näol.

Mart Laidmets on öelnud, et hea põhiharidus teeb lihtsamaks tööturu vajadustega kohanemise. Samas on Eesti elatustase endiselt kahe kolmandiku juures Euroopa Liidu keskmisest. Laidmets tõdes, et see näitab ilmselt seda, et targaks on lihtsam saada kui rikkaks.

Siiski on tema sõnul Eestil läinud hästi alates 1990. aastate algusest, mil riik alustas enda nullist üles ehitamist. "Võtame meie suurima võrdluspartneri Singapuri, kes 1967. aastal sama teekonda alustas ja jõudis 1990. aastatel ehk ühe põlvkonna jooksul rikaste riikide hulka. Ja me oleme praegu rikaste riikide hulgas. Selge on see, et praegu edasi liikumine on keerulisem kui siia jõudmine. Ja ka ilma selle väga tugeva haridusliku baasita poleks me ilmselt jõudnud nii kiiresti siia, kus me oleme praegu," rääkis ta.

Tallinna ülikooli professor Mati Heidmets on öelnud, et Eesti haridussüsteemis domineerib äraõppimine, mis viib selleni, et näiteks koolide tulemused viivad heade teadmisteni, aga suhteliselt kehvade oskusteni.

Saates kommenteeris Heidmets, et PISA test mõõdab probleemide lahendamise oskusi vaid teatud õppeainete raames, kuid peaks mõõtma ka oskusi, mis panevad majanduse käima.

"Kui mõtleme, mida see unistatud majandushüpe või -areng tahab, siis ta tahab kindlasti seda, et inimene oleks tark ja oskaks ka seda tarkust kasutada, aga ta tahab midagi veel. Ei ole nii, et need 15-aastased, kes meid on viinud sinna maailma tippu, hakkavad kõik 10 või 15 aasta pärast ettevõtet looma, idufirmasid tegema, turul läbi lööma. Need oskused, mis panevad majanduse jooksma, pole päris samad oskused, mida PISA mõõdab," rääkis ta.

Samas märkis Heidmets, et arvatavalt hakkab PISA test mõõtma ka ainete raames probleemi lahendamise oskusest väljapoole jäävaid oskusi ja võimekusi. Neis tulemustes tema hinnangul Eesti õpilased ilmselt väga kehvad pole, kuid ka päris esimeste hulgas mitte.

Laidmets selgitas, et OECD hakkaski PISA testi tegema, kuna organisatsiooni nägemuses selles kajastatavad oskused on just need, mille pealt saab täpselt ennustada, kuidas ühiskond 15 või 20 aasta pärast hakkama saab.

"Sinna lisanduvad terve rida selliseid oskusi, mida ka mõõdetakse, kas või koolirõõm, mille tulemused saame teada järgmise aasta aprillis ja sügisel saame teada seda, kuidas koostööoskusega on Eesti koolis. Ka see on see, mis meil kõige paremas korras pole," ütles ta.

Laidmetsa sõnul on aga Eesti õpilastes palju puudust enesekindlusest. "Selle arendamist nii koolis kui ka ühiskonnas peame parandama, et me julgeks neid väga häid oskusi ja teadmisi, mida omandanud oleme, ka ellu viia. Kui vaadata, mida õpilased ütlesid oma karjäärivaliku kohta, siis number üks oli siiani see, et nad tahaks oma firma teha, number kaks see, et tahavad minna tööle info- ja kommunikatsioonisektorisse. See erines suuremast osast teistest riikidest, et neile on jõudnud kohale see, kus on võimalik võib-olla tõesti ka rikkaks saada lisaks targaks saamisele," rääkis Laidmets.

"Mina oleks suhteliselt optimistlik, et ka praegusel kujul PISA test siiski suudab üsna täpselt öelda, kuhu me võime jõuda, kui oma potentsiaali rakendame," lisas ta.

Heidmets tõdes saates, et Eesti kool annab väga hea ainealase teadmise. Tema arvates on aga aeg teha järgmine samm. "Mõelda tuleks umbes selles võtmes, et kui meil on tarkuse mõttes peaaegu maailma parim kool, siis mõne aja pärast võiks see kool olla ka selline koht, kuhu kõik suure rõõmuga lähevad, kus on mõnus olla ja kus enesetunne õpetajatel ja õpilastel on ka maailma parim. Siin me jääme vist natuke maha," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



KRIIS LÄTI PANGANDUSES
Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

UUDISED

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

Kalashnikovi automaat Venemaa sõjaväeõppusel, arhiivifoto.

ERR Moskvas: palgasõdurite eelnõu lähiajal vastu ei võeta

Süürias ei sõdi üksnes Vene regulaarväed, vaid ka palgasõdurite üksused, millest kuulsaim on oma juhi järgi nime saanud Wagneri üksus. Viimasel ajal on nad taas kord tähelepanu pälvinud sellega, et väidetavalt sai suur hulk neist surma üle-eelmisel nädalal Süürias aset leidnud USA õhurünnakus.

uudised
uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: