Täna läheb umbes kolmveerand kõigist põhikoolilõpetajatest edasi õppima keskkooli ning vaid veerand otsustab kutseõppe kasuks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Haridusministeeriumi valdkondade tulemusaruandest selgub, et tänaste pehmete meetodite, näiteks nõustamise ja kutsehariduse maine parandamisega ilmselt ei saavutata kolme aasta pärast soovitud eesmärki põhikoolilõpetajate jaotuse osas.

"Neid meetmeid on ju olnud erinevaid ja need on ka töötanud erinevalt. Kui päris aus olla, siis maakondades ongi see meie soovitud proportsioon paigas, aga suuremates linnades kipuvad, eriti noored neiud, ikkagi peaaegu alati valima akadeemilise gümnaasiumi," rääkis haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets.

Kutseõppe populariseerimiseks on ministeerium kasutanud ka tugevamaid meetmeid, näiteks uuendanud nii kutseõppe sisu, asutuste hooneid kui ka tehnoloogilist parki. Ometi ei ole riigigümnaasiumide loomine ning põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine mõjutanud põhikoolilõpetajate haridusvalikuid kutseõppe kasuks.

"Viimased kümme aastat näitavad seda, et pehmetest meetmetest pole piisanud. Aga küsitluste järgi kutsehariduse maine on tõusnud ja päris palju. Ainus asi, et see ei ole mõjutanud otsuste tegemist - põhikoolist ikkagi tuleb umbes 26-27 protsenti kutseharidusse ja ülejäänud lähevad gümnaasiumisse," rääkis Tartu kutsehariduskeskuse direktor Andrus Mõttus.

Samas leiab Mõttus, et selline olukord ei ole tingimata halb. Kutsehariduse populariseerimine on endaga kaasa toonud täiskasvanud õppijate hulga suurenemise.

Põhikoolilõpetajate vähene huvi kutseõppe vastu tuleneb osati ka hoiakutest. "Ka vanemad soovivad, õpetajad soovitavad gümnaasiumisse minna ikkagi, nad ise lükkavad edasi otsustamist," ütles Tartumaa Rajaleidja keskuse juht Piret Tatunts.

Ministeerium leiab, et parim viis põhikoolilõpetajaid kutseharidusse suunata on alustada koolitasandilt.

"Meie eesmärk on tegelikult ju see, et mitte noored sihitult ei läheks ükskõik mida õppima, vaid et nad valiks sobiva eriala ja et nad ka lõpetaks, sest tööturul on kõige keerulisemas olukorras need noored, kellel ei ole keskharidust või kes piirduvad ainult üldkeskharidusega ja ei omanda üldse mingit eriala," ütles Laidmets.