Mikser: Eesti jätkab ÜRO julgeolekunõukokku pürgimist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

ÜRO julgeolekunõukogu 25. septembril.
ÜRO julgeolekunõukogu 25. septembril. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Eesti jätkab ka pärast valitsusevahetust tegevust selle nimel, et saada valitud aastateks 2020-2021 ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks, ütles välisminister Sven Mikser.

"ÜRO julgeolekunõukogu mittealalisele kohale kandideerimist alates 2020. aastast me jätkame," kinnitas Mikser teisipäeval välisministeeriumis antud pressikonverentsil.

"Välisministeeriumis on strateegiad kandideerimiseks, teistelt riikidelt kandidatuurile toetuse saamiseks töös," rääkis välisminister. "Kuna valimine ise leiab aset 2019. aasta suvel, siis töö intensiivsus ja ressurss järgmisel ja ülejärgmisel aastal tuleb õigesti ajastada, sest see ressurss, mis Eesti on selleks kasutada, ei ole ülemäära suur," märkis Mikser.

ÜRO julgeolekunõukogus on viis vetoõigusega alalist liiget - USA, Venemaa, Hiina, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa ning kümme mittealalist liiget, kes vahetuvad viie kaupa kahe aasta järel regionaalse esindatuse printsiipe silmas pidades.

"ÜRO julgeolekunõukogus on esindatud kõik viis piirkondlikku gruppi ja Ida-Euroopa grupist, mille liige on Eesti, on julgeolekunõukogus üks alaline riik (Venemaa - BNS) ja üks mittealaline riik," ütles välisministeeriumi esindaja Sandra Kamilova mais BNS-ile. "Vastavalt ÜRO rotatsiooni reeglitele vahetub igal aastal viis mittealalist julgeolekunõukogu liiget, näiteks sel aastal juunis valitakse üks riik Aafrika grupist, üks Aasia-Vaikse ookeani grupist, üks Ladina-Ameerika ja Kariibi grupist ning kaks Lääne-Euroopa grupist," selgitas ta.

Välisministeeriumi esindajad on tunnistanud, et peavad Eesti suurimaks konkurendiks ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale Rumeeniat. Novembri alguses avas toonane välisminister Jürgen Ligi Rumeenia pealinnas Bukarestis Eesti saatkonna. Rumeenia avas tänavu oma saatkonna ka Tallinnas.

Eelmine valitsus eraldas riigi eelarvestrateegias ÜRO julgeolekunõukogu koha püüdlemiseks kokku miljon eurot aastateks 2017-2018, sees on eelkõige mõeldud Eesti ÜRO esinduse suurendamiseks ja kampaania läbi viimiseks.

Eesti soovi saada ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kritiseeris president Toomas Hendrik Ilves, kes tänavu kevadel avaldas plaani suhtes kahtlust. Ilves ütles mai alguses usutluses rahvusringhäälingule, et ei pea kuigi mõttekaks eesmärki pürgida ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks, sest viie alalise liikme vetoõiguse tõttu ei suudaks Eesti seal endale olulisi otsuseid läbi suruda.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: