Eesmärgini pikk tee: olmejäätmetest võetakse praegu ringlusse vaid kolmandik

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eestis võetakse uuesti materjalina ringlusse vaid kolmandik tekkivatest olmejäätmetest, kuigi eesmärk on aastaks 2020 võtta materjalina kasutusse pool olmejäätmetest ja aastaks 2030 kaks kolmandikku (65%).

Neid eesmärke ei ole võimalik täita, kui ei suudeta senisest rohkem sortida ja kasutusele võtta biolagunevaid ja plastijäätmeid, mida 2015. aastal võeti materjalina kasutusse üksnes vastavalt 14% ja 16%, rõhutab riigikontroll oma värskes auditis.

Riigikontrolli hinnangul saab enamik kohalikke omavalitsusi edukalt hakkama elanikelt jäätmete kogumise ja veo korraldamisega, kuid inimeste kodude lähedal ei ole piisavalt liigiti kogutavate jäätmete, sh pakendijäätmete konteinereid.

See muudab jäätmete sortimise inimestele ebamugavaks. Olmejäätmetest 64% kogutakse kokku, ilma et neid oleks sorditud, ning need kasutatakse valdavalt ära energia tootmiseks, mitte uuesti materjalina.

Lisaks jäätmete sortimisvõimaluste edendamisele on riigikontrolli hinnangul vaja tõhustada järelevalvet jäätmetekitajate ja -käitlejate üle.

Amet leiab, et omavalitsused peaksid kontrollima elanike sortimisharjumusi ning jäätmevedajate ja pakendiorganisatsioonide tegevust, keskkonnainspektsioon peaks aga vaatama, kas jäätmeid käideldakse deklareeritud koguses.

* 2015. aastal tekkis Eestis 466 000 tonni olmejäätmeid. Sellest suurima osa moodustasid biolagunevaid jäätmeid (26%). 22% moodustas paber ja kartong. Plastijäätmed moodustasid 15%, muud olmejäätmed 13%, klaasijäätmed 9% ja metall 5%. Tekstiilijäätmete osakaal on 4%, puidujäätmetel 2% ja kasutuselt kõrvaldatud seadmetel 2%. Ülejäänud väiksemas koguses tekkinud jäätmed moodustasid kokku 2%.

* Kogutud olmejäätmetest moodustavad kaks kolmandikku segaolmejäätmed (66%). Liigiti kogutud pakendid ja muud liigiti kogutud materjalid mõlemad ligikaudu kuuendiku (vastavalt 18% ja 16%).

* Eestis tekkinud olmejäätmetest põletatakse 36%. Materjalina võetakse ringlusse 29%. Jäätmekütuse valmistamiseks kasutatakse 12%. Ladestamisele läheb 7% olmejäätmetest. Muu taaskasutus (nt prügilate katmine jäätmekütuse tootmise jääkidega) ja muu käitlus (vaheladustamine ja määramata käitlus) moodustavad kokku 12%.

* Liigiti kogutud jäätmetest pool (50%) eksporditakse ja võetakse materjalina kasutusse teistes riikides.

* Vähese sortimise tõttu ei saavuta riik Euroopa Liidu eesmärki võtta aastaks 2020 materjalina kasutusele 50% olmejäätmetest.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: