Haigekassa ja Tartu ülikooli raport: ravikvaliteet on hea, kuid arenguruumi jagub ({{commentsTotal}})

{{1481803395000 | amCalendar}}

Haigekassa ja Tartu ülikooli koostöös valmis ravikvaliteedi raport, milles võeti luubi alla mitmed rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid, mis lubaksid teha järeldusi Eesti ravitaseme kohta. Kokkuvõtlikult tõdeti, et üldiselt on Eestis ravikvaliteet hea, kuigi mõnes valdkonnas arenguruumi jagub. Eesmärgiks seatakse, et kvaliteet oleks suurte keskhaiglate ja maakondlike raviasutuste vahel ühtlasem.

Raport võttis jägimisele 18 eriarstiabi ja kuu perearsti kvaliteedisüsteemi indikaatorit ehk sihtväärtust, mille alusel sai teha järeldusi ravi kättesaadavusest ja kvaliteedist. Prof. Joel Starkopfi juhitud ravikvaliteedi nõukoda on koos käinud alates 2013. aastast neljal korral aastas.

Raporti koostajad soovivad, et tulemused annaksid Eesti tervishoiusüsteemile läbipaistvama ja süsteemse hinnangu, mille põhjal analüüsida tulemusi raviasutustes ja arstlikel erialadel ning võrrelda Eesti ravikvaliteeti teiste riikidega.

"Raporti eesmärk tervikuna on anda tagasisidet teenuse korraldajatele endile," ütles haigekassa juhatuse liige Maivi Parv. Indikaatori näit annab aimu, kas mingis valdkonnas ollakse õigel teel või on veel arenguruumi. Raport peab oluliseks, et töösüsteem oleks kõigis raviasutustes ühtne.

Prof. Joel Starkopf selgitas, et kokkulepitud ja standardiseeritud süsteemid on olulised. Indikaatorite määramiseks võeti ühendust raviasutustega, tingimuseks seati, et indikaator oleks tõenduspõhine ja sel oleks rahvusvaheline võrreldavus.

Uurimisgrupp tutvustas eriarstiabi ravikvaliteedi indikaatoreid onkoloogia, intensiivravi, kirurgia, sünnitusabi ja neuroloogia alal ning krooniliste haiguste käsitlemist peremeditsiinis.

Perearsti kvaliteedisüsteemi hindamisel selgus, et infarktipatsientide jälgimisel on maakondlikes raviasutustes pisut arenguruumi, eriti mis puudutab ravimite väljakirjutamist. Ka kõrgvererõhutõve haigete jälgimisel on maakondlikes raviasutustes veel arenguruumi. Leiti, et krooniliste haiguste jälgimisel ning patsientide nõustamisel on õe roll väga oluline, kuid Eestis on õe roll võrreldes Põhjamaadega veel küllaltki tagasihoidlik. Teise õe olemasolu nõue ühe nimistu kohta peaks seda situatsiooni parandama.

Luubi alla võeti ka sünnitusabi. Jägiti väga enneaegsete sündide osakaalu kõigist sündidest, kus on eesmärgiks võetud, et väga enneaegseid vastsündinuid oleks alla ühe protsendi raviasutustes, kus puudub vastsündinute intensiivravi. Eestis toimub väga enneaegsete sündide tsentraliseerimine ekspertgrupi hinnangul hästi.

Mõõdeti ka keisrilõigete osakaalu esmasünnitajatel üksikloote peaseisu korral ehk nö normikohase tavasünnituse korral. Eesmärk on, et keskmiselt ei oleks sellisel korral keisrilõikeid üle 17 protsendi. Keskmine määr oligi 15 protsenti, mis varieerus aga 2,3 protsendist Hiiumaal 54 protsendini erahaiglas Elite. Raportis leitakse, et haiglates, kus keisrilõigete osakaal hälbib tugevalt keskmisest, tuleks läbi viia tulemuste süvaanalüüs.

Enamasti jäi ka korduvsünnitajate keisrilõigete osakaal eesmärgiks seatud 60 protsendist allapoole.

"Sünnitusabi on meil heal rahvusvahelisel tasemel," kinnitas siiski prof. Starkopf.

Kirurgias jälgiti 30 päeva suremust pärast operatsiooni. Eesti keskmine 5-protsendine suremuse määr on rahvusvahelises võrdluses aktsepteeritav määr. Küll aga torkas silma, et näiteks Jõgeva haiglas on suremus 30 päeva jooksul 13 protsenti ja Valga haiglas 10 protsenti.

Samuti jälgiti, kui palju teostatakse kubemesonga operatsioone päevakirurgias. Enamasti tehti seda operatsiooni päevakirurgias vahemikus 40-60 protsenti, mistõttu oli raporti järeldus, et arenguruumi on, et seda operatsiooni tõhusamalt teha.

Prof. Starkopf tunnustas Eesti onkolooge heade indikaatorite väljatöötamisel. Ekspertgrupp leidis, et rinnavähipatsiendid peaksid esmadiagnoosist alates jõudma ravile vähemalt kuue nädala jooksul. Piirkondlikes haiglates jõuab selle aja jooksul keskmiselt ravile vaid 50 protsenti patsientidest, seega peaks selles valdkonnas muutusi ette võtma, et patsiendid kiiremini ravile saaksid.

Suremus pärast soolevähi operatsiooni jääb Eestis keskmiselt alla viie protsendi, mis on ekspertgrupi hinnangul hea tulemus.

Intensiivravis võeti aluseks, kui palju patsiente oli 12 kuud hiljem veel elus. Eesti keskmine on 70 protsenti, mis on rahvusvaheliselt rahuldav tulemus. Maakondlikes haiglates oli ellujäämisprotsent madalam, mistõttu võetakse eesmärgiks, et ravikvaliteet oleks võimalikult ühtlane üle riigi.

Insuldi ravitulemused võiksid olla edukad vähemalt 90 protsendil, kuid Eestis on see 78 protsenti, mistõttu arenguruumi on.

Neuroloogias jälgiti, kas aasta pärast akuutset insultravi on vähemalt 75 protsendil juhtudest välja kirjutatud ravimid, juhul kui esineb püsivat kodade virvendusarütmiat, kuid see tase jäi alla 50 protsendi, seega on seal arenguruumi.

Insuldihaigete suremus 30 päeva jooksul võiks olla kuni 15 protsendil juhtudest, kuid Eestis on see üle 20 protsendi, nii et ka seal on ruumi paremuse poole püüdlemiseks.

Järgmist raportit esitletakse järgmisel aastal ning sellest peab saama iga-aastane traditsioon, kinnitas prof. Starkopf.

Täismahus raportiga saab tutvuda haigekassa kodulehel.

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: