Valitsuskabinetis lepiti kokku, et katteallikaid hakatakse otsima riigi eelarvestrateegia koostamisel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et valitsuse otsus selle kohta, et Eesti tervishoid vajab täiendavaid rahalisi vahendeid, on revolutsiooniline.

"Selle jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja eraldada Haigekassale täiendavat raha. Leppisime kokku, et konkreetsete summade ja aastate mõttes ja konkreetse valemi osas jõuame otsusteni aprillis, kui riigieelarvestrateegiat kokku pannakse," lisas ta.

Samuti jõuti kokkuleppele selles, et seadusi muudetakse nii, et haigekassa ülesanded laienevad ja asutus hakkab vastutama sisuliselt kogu tervishoiuraha jagamise eest.

"Nüüd oleme kokku leppinud kahes asjas: ühelt poolt selles, et on lisaraha vaja, teisest küljest ka selles, et vähendame tervishoiukulude killustatust. Täna suur osa tervishoiukulusid liiguvad Haigekassa kaudu tervishoidu, aga on ka terve hulk teisi kulutusi, näiteks ravikindlustamata inimeste ravi, vaktsiinid, hambaravi jne, mis kaetakse riigieelarvest," selgitas minister.

"Selle eesmärk pole raha juurde saada, vaid vähendada killustatust tervishoiusüsteemis. See on põhmõtteline muutus selleks, et süsteemi toimivust parandada. Eks ikka alati on nii, et kui ühelt poolt soovitakse lisaaha, siis ka valdkond ise peab näitama, et suudab paremini toimetada, efektiivsemalt töötada. Selles mõttes meil ongi kahte tüüpi ettepanekud," lisas ta.

Haigekassa hinnangul laiutab ravirahastuses 67 miljoni suurune auk. Tervishoiu jätkusuutlikkuse probleemile on tähelepanu juhtinud ka arstide ja õdede kutseorganisatsioonid, kes on raviraha suurendamise sidunud kollektiivlepingu allkirjastamisega.