Cavusoglu ütles telefonis USA kolleegile John Kerryle, et "nii Türgi kui ka Venemaa teavad, et rünnaku taga oli FETÖ" (Türgi valitsuse nimetus Güleni organisatsiooni kohta - Fetullahçı Terör Örgütü ehk Fethullahi terroriorganisatsioon - Toim.), vahendas Reuters.

Gülenit ja tema liikumist hakati Türgi meedia ja ametnike poolt atentaadiga seostama peaaegu kohe pärast selle toimumist.

Pennsylvanias paguluses elav Gülen ise mõistis esmaspäeva õhtul Vene suursaadiku tapmise hukka ning nimetas seda "terroriaktiks, mis teda šokeeris ja sügavalt kurvastas".

Ankara süüdistab USA-s elavat Gülenit ja tema järgijaid juulikuises riigipöördekatses ning USA-lt nõutakse Güleni kiiremas korras väljaandmist. Washington on öelnud, et Güleni väljaandmise küsimus otsustatakse tavapärase juriidilise protsessi raames, mille üheks eelduseks on ka Türgi võimude poolt esitatud tõendid, mida praegu alles analüüsitakse.

Türgi on riigipöördekatse järel vallandanud või kõrvaldanud töölt tuhandeid politseis, õigusalal ja tsiviilteenistuses töötanud inimesi, samas on võimud väitnud, et kõiki Güleni-meelseid isikuid pole õnnestunud riigiorganitest välja juurida.

Esmaspäeval tulistati Ankara kunstigaleriis näituse avamisel sõna võtnud Venemaa suursaadikut Andrei Karlovit, kes raskete haavade tõttu hiljem suri. Tulistaja oli 22-aastane Mevlut Mert Altintas, kes oli Ankaras viimased paar aastat märulipolitseinikuna töötanud, kuid kellel oli esmaspäeval vaba päev. Pealtnägijate kinnitusel karjus ta, et tema rünnak on "kättemaks Aleppo eest". Seoses Venemaa sekkumisega Süürias, eriti Aleppos, on Türgis olnud juba pikemat aega meeleavaldusi Venemaa diplomaatiliste esinduste juures.

Türgi politsei on seoses Venemaa suursaadiku tapmisega vahistanud kuus inimest, kirjutab sealne meedia. Anadolu uudisteagentuuri teatel on vahi alla võetud ründaja ema, isa, õde, veel kaks sugulast ning korterikaaslane.