Türgi andis korralduse Güleni vahistamiseks seoses Vene suursaadiku mõrvaga
Türgi võimud andsid välja määruse islamivaimulik Fethullah Güleni ja veel seitsme isiku vahistamiseks seoses Venemaa suursaadiku Andrei Karlovi atentaadiga 2016. aasta detsembris.
Karlovi laskis Ankaras toimunud näituse avamise ajal maha ametikohustusi mitte täitnud politseinik Mevlüt Mert Altıntaş, kes karjus hüüdlauseid, kus viitas muuhulgas Venemaa tegevusele Aleppo pommitasel. Altıntaş lasti hiljem sündmuskohal maha Türgi eriüksuslaste poolt, vahendas Reuters.
President Recep Tayyip Erdoğan on juba varem teatanud, et atentaadi taga on islamivaimulik Gülen ja viimase organisatsioon. Güleni organisatsiooni süüdistavad Türgi võimud ka 2016. aasta juuli riigipöördekatses.
USA-s 1999. aastast saadik eksiilis viibinud Gülen eitab nii riigipöördekatset kui ka atentaati puudutavaid süüdistusi.
Atentaadi asjus on õhus veel palju küsimusi. Altıntaş oli pärit Söke linnast ja piirkonnast, mis on üks Türgi sekulaarsemaid piirkondi. Samas on mehe isa öelnud, et pärast politseiakadeemiaga liitumist muutus poeg oluliselt religioossemaks.
Hüüdlaused, mida Altıntaş päästikule vajutamise järel karjus, viitasid samuti islamiäärmuslikele mõjutustele. Güleni liikumise ideoloogiaks on aga mõõduka islami ja religioonidevahelise dialoogi edendamine.
Türgi võimud on omakorda rõhutanud, et Güleni liikumise ametlik ideoloogia on vaid petlik kattevari, mille taga on peidus ohtlik salaorganisatsioon.
Väljaande Habertürk andmetel on Güleni ja ülejäänud seitsme isiku vahistamismäärused tingitud sellest, et neid süüdistatakse atentaadi asjus korralduste andmises. Varem on juhtumiga seoses peetud kinni seitse inimest, nende seas kolm politseinikku.
Teisipäeval saabub Türki kahepäevasele visiidile Venemaa president Vladimir Putin, kes kohtub nii Erdoğani kui ka samuti visiidile saabuva Iraani presidendi Hassan Rouhani. Kolm riiki on Astana rahukõneluste eestvedajad ning nad on loonud ka Süürias nn deeskalatsiooni tsoone.
Toimetaja: Laur Viirand