Robotkullerid vajavad veel saatjat sappa ({{commentsTotal}})

Robotkuller vajab esialgu veel inimese abi.
Robotkuller vajab esialgu veel inimese abi. Autor/allikas: Starship Technologies koduleht

Ehkki ratastel robotid osutavad nii Tallinnas kui mujal maailmas juba kullerteenust, vajavad nad arendamiseks ja testimiseks esialgu veel inimese abi.

Tallinnas harjutab väike robot toiduvedu, sabas sörkimas inimene, kes vajadusel roboti teekonda sekkub. Kaamerate, mikrofonide, GPS-seadme jm vidinatega varustatud roboti teeületused aga sooritatakse keskuses asuva operaatori abiga.

Robotkullereid arendava ettevõtte Starship Technologies tegevjuht Allan Martinson ütleb, et saatjata liiklemine või inimabita teeülestused polegi praegu eesmärk omaette - see on vajalik andmete kogumiseks ja analüüsiks ning vajadusel ka sekkumiseks.

"Google'i autol on teedel juba seitsmendat või kaheksandat aastat, aga ikka inimene istub sees ja vajadusel juhib. See on normaalne arenduse osa, seepärast teemegi testimisi. Meie oleme robotite arendamisega tegelnud ainult kaks aastat," põhjendab Martinson inimtööjõudu. "Testprogrammi jaoks on vaja andmestikku koguda, kõik läheb arendustöö sisendiks."

Martinson selgitab, et nende robot on esimene, kes tegutseb struktureerimata keskkonnas, st kindlalt piiritlemata ja muutuvates oludes. Seetõttu on vaja enne hulk maad maha sõita ja sedasi kogutud infot analüüsida - nõnda võib kaardistatud linnades kuluda saatjata reisideni mõnest kuust poole aastani või kauemgi, sõltuvalt linnast - olud ja liiklusreeglid pole igal pool ühesugused ning robotid tuleb õpetada neid õigesti tõlgendama.

Tänase seisuga on ettevõtte 75 robotit sõitnud maha 24 318 kilomeetrit ja ületanud selle käigus teed umbes 130 000 korda. Iga teeületus on erinev. "Õpime iga päev. See ongi testimise mõte," ütleb Martinson. "Juba täna suurendame pidevalt arvu, mitut robotit üks operaator jälgib. Praegu on see maksimaalselt seitse, aga lõpuks võib see olla ka näiteks sada tükki," pakub Martinson.

Kui palju abi robot vajab, sõltub piirkonnast. "70 protsenti ajast on nad tänaval isesõitvad. Korra sõidame tiiru ühel marsruudil läbi, pärast seda on ta võimeline juba üksi seda läbima." Sellegipoolest ei lasta robotit veel üksi "linna peale" - mitte abitusest, vaid andmekogumise vajadusest ja inimeste reaktsioonide jälgimiseks.

Linnad, mida robotid oma sõitmiste käigus kaardistavad, on Tallinn, Hamburg, Düsseldorf, Bern ja London. Praegu vurab kuues linnas üle maailma ringi suurusjärgus 40-45 robotit, keda juhib keskustest umbes 40 inimest. Mõned vanemad robotimudelid on nüüdseks juba "pensionile" saadetud.

Kõrgtehnoloogiline majakas

Robot jaksab järjest sõita umbes 2,5 tundi, mille jooksul läbib kümmekond kilomeetrit. Täna peab patareid vahetama veel kaasa kõndiv inimene, edaspidi aga peaks robot selle kunsti ise selgeks saama.

Kui praegu on robotkulleri teenus ettevõtetele inimkulleriga samas hinnaklassis, siis varsti peaks see muutuma odavamaks. Roboti enda hind moodustab teenuse hinnast ainult väikese osa, kallim on kõik ülejäänu kokku - varuosad, teenindamine, andmeside, operaatoritöö, kindlustus. Kõrgtehnoloogilist robotit rünnata või varastada soovitab Martinson pigem mitte proovida - kaamerate-mikrofonide ja ülitäpse GPS-seadmega masin on nagu väike majakas, mis jäädvustab kõik, mis ta ümber toimub. Pealegi hoiab tal silma peal operaator - ründaja jääks kenasti kaadrisse. Ka sissemurdmine on Martinsoni sõnul sõiduautosse lihtsam kui robotisse.

Kõige raskem katse oli roboti jaoks Eestimaa talv. "Pärast seda, kui Eesti talves oleme testinud, pole kusagil mujal enam hirmus," naerab Martinson. Kuuerattaveoline tegelane tuli aga kergemast koristamata lumestki läbi. Seetõttu julgeb arendaja robotit üha enam arendusest töösse suunata - linnasisesele toidu- ja pakiveole ei pruugi inimkullerist robotkullerile mõne aasta pärast enam võrdset olla.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: