Poola välisministeerium: Brüsseli kriitika on põhjendamatu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Poola välisminister Witold Waszczykowski.
Poola välisminister Witold Waszczykowski. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Poola välisministeerium teatas, et Euroopa Komisjoni seisukoht, justkui oleks õigusriik Poolas ohus, on põhjendamatu.

Välisministeerium kommenteeris oma avaldusega Euroopa Komisjoni kolmapäevast otsust anda Poolale konstitutsioonikohtu asjus uusi suuniseid, vahendas Reuters.

Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans ütles kolmapäeval, et Poola valitsus ei peaks nimetama konstitutsioonikohtule uut esimeest enne, kui Varssavi pühendab end piisavalt kohtu sõltumatuse tagamisele.

Timmermans selgitas Brüsselis toimunud pressikonverentsil, et Poola konstitutsioonikohtu iseseisvuse tagamisega on tõsiseid probleeme, vahendas Reuters.

Komisjoni ametlikus pressiteates rõhutati, et Poola peaks hoiduma oma tegevuses ja avaldustes konstitutsioonikohtu õõnestamisest ning uut esimeest ei tohiks kohtule nimetada enne probleemide lahendamist.

Kolmapäevased soovitused olid ametlikuks lisaks Euroopa Komisjoni poolt 27. juulil Poolale esitatud suunistele.

Komisjoni soovituste elluviimiseks anti Poolale aega veel kaks kuud.

Allikad: Brüssel võib teha ettepaneku rakendada Poola suhtes sanktsioone

Varem kirjutas Euobserver allikatele viidates, et Euroopa Komisjon võib kolmapäeval toimuval eurovolinike kolleegiumil teha liikmesriikidele ettepaneku rakendada Poola suhtes sanktsioone seoses kriitikat pälvinud konstitutsioonikohtu reformiga. Tegemist oleks esimese korraga, kui Euroopa Liidu ajaloos selline ettepanek tehakse.

Allikate kinnitusel on Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeri algatusel lisatud kolmapäevase kolleegiumi päevakorda küsimus, mida võtta ette Poola valitsuse soovimatusega peatada vastuoluline justiitssüsteemi reform, kirjutab Euobserver.

Poola ja EL-i suhted hakkasid jahenema 2015. aasta novembris, mil riigis võimule saanud erakonna Õigus ja Õiglus (PiS) valitsus asus allutama oma kontrollile konstitutsioonikohut ja riigimeediat.

Eelmise aasta detsembris vastu võetud konstitutsioonikohtu töökorra muudatused sisaldavad reeglit, mis nõuab kohtult juhtumite menetlemist kronoloogilises järjekorras, sedamööda, kuidas asjad on kohtusse jõudnud.

Teine muudatus ütleb, et otsuse jõustumiseks peab seda toetama kahekolmandikuline enamus, varem oli nõutud lihthäälteenamus. Teine muudatus nõuab otsuse jõustumiseks 13 kohtuniku kvoorumit.

Konstitutsioonikohus ise kuulutas märtsis muudatused põhiseadusvastaseks. PiS omakorda lükkas tagasi kohtu hinnangu.

Muudatused halvasid kohtu tegevuse. Enam ei ole võimalik seada juhtumeid tähtsuse järjekorda ega kontrollida uusi seadusi, mille võimuerakond on läbi surunud.

Komisjon, mis on mures Poola konstitutsioonikohtu tegevuse halvanud valitsuse sammude pärast, käivitas jaanuaris pärast muudatusi nn õigusriigi menetluse, mille eesmärk on kaitsta EL-i väärtusi, sealhulgas seaduste austamist. EL esitas 1. juunil Poolale põhiseaduskohtu muudatuste asjus ka ametliku hoiatuse.

Varssavi ähvardas omakorda Brüsseli juhitud protseduuri asjus Euroopa Liidu kohtusse pöörduda. Brüsseli soovitusi on Polla valitsus nimetanud poliitiliseks sekkumiseks ning suures osas pole Varssavi neid järginud.

Mitmed analüütikud on spekuleerinud, et Brüsseli soovituste eiramine Poola valitsuse poolt võib viia sanktsioonideni ehk EL-i lepingu artikli 7 kasutamiseni, mille kohaselt kärbitaks ka Varssavi hääleõigust EL-is.

7. artiklit ei ole EL-i ajaloos kunagi veel kasutatud ning Euroopa Komisjoni kunagine president Jose Manuel Barroso nimetas seda "tuumaheidutuseks" vihjates sellele, et ainuüksi sellise karistuse võimalus sunnib liikmesriike ühiseid reegleid järgima.

Samas on äsjane vastasseis Brüsseli ja Varssavi vahel juba toonud kaasa pretsedente, mida varem pole EL-is juhtunud - sellesse nimekirja kuulub näiteks nn õigusriigi menetluse käivitamine Poola suhtes.

Samas ei sõltu sanktsioonide rakendamine ainuüksi Euroopa Komisjoni tahtest, vaid sellele tuleb saada ka piisav toetus Euroopa Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt.

Poola president nimetas teisipäeval ametisse põhiseaduskohtu ajutise esimehe

Poola president Andrzej Duda nimetas teisipäeval konstitutsioonikohtu ajutiseks esimeheks valitsevate konservatiivide toetusega kohtuniku.

Julia Przyłębska vahetab põhiseaduskohtu eesotsas välja lahkuva esimehe Andrzej Rzepliński, kelle ametiaeg lõppes esmaspäeval. Rzeplińskit peetakse valitsusvastase vastupanu sümboliks põhiseaduskohut ümbritseva aastapikkuse kriisi vältel.

Konservatiivse Õiguse ja Õigluse (PiS) partei valitsus surus aasta eest võimule tulles läbi vastuolulised muudatused konstitutsioonikohtu töös.

Mullu detsembris vastu võetud konstitutsioonikohtu töökorra muudatused sisaldavad reeglit, mis nõuab kohtult juhtumite menetlemist kronoloogilises järjekorras, sedamööda, kuidas asjad on kohtusse jõudnud.

Teine muudatus ütleb, et otsuse jõustumiseks peab seda toetama kahekolmandikuline enamus, varem oli nõutud lihthäälteenamus. Teine muudatus nõuab otsuse jõustumiseks 13 kohtuniku kvoorumit.

PiS-i valitsus nimetas Przyłębska konstitutsioonikohtu kohtunikuks eelmisel aastal ning tema kohtu eesistujaks määramine on võimupartei sõnul ajutine meede enne uue peakohtuniku valimist.

Õigusekspertide sõnul ei ole Przyłębska peakohtunikuks määramine kooskõlas põhiseadusega, mille kohaselt saab esimehe ametist lahkumise järel ajutiseks esimeheks senine aseesimees.

Põhiseaduskohtu aseesimees Stanisław Biernat ütles eratelekanalile TVN 24, et kavatseb asuda kohtu ajutiseks esimeheks.

Przyłębska ametissemääramine sai võimalikuks tänu kolmele hiljuti vastu võetud seadusele põhiseaduskohtu tööreeglite muutmisest. Kõik need seadused olid Rzepliński sõnul põhiseadusega vastuolus.

Lisaks vannutas Duda teisipäeval ametisse uue kohtuniku, mis annab konservatiivsetele kohtunikele põhiseaduskohtus ülekaalu.

Aasta kestnud vägikaikaveo tulemusena PiS-i enamusega parlamendi ja põhiseaduskohtu vahel on kohtul tavalise 15 kohtunikuga asemel 18 kohtunikku.

Nende seas on kolm kohtunikku, kelle ametisse vannutamisest Duda on keeldunud, ja veel kolm, kellel ei ole lubanud ametivannet anda Rzepliński.

Przyłębska lubab kolmikul ilmselt tööd alustada.

Konflikt põhiseaduskohtu ümber sai liikumise Demokraatia Kaitsekomitee (KOD) loomise ajendiks. Liikumine on korraldanud valitsuse õigusriigivastaste sammude vastu ridamisi meeleavaldusi.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: