Piirijoone puhastamine on aidanud salakaubavedajaid paremini tabada ({{commentsTotal}})

Seljas veetava salakaubaveo juhtumite arv on pärast Eesti-Vene kontrolljoone puhastamist tõusnud, samas kui maanteepiiripunktides on salakaubavedu langustrendis.

2014. aastal registreeriti n-ö rohelisel piiril 19, läinud aastal 13 ning käesoleval aastal 20 seljas veetava salakaubaveo juhtumit. Politsei-ja piirivalveameti sõnul näitavad need numbrid, et juba ära puhastatud piir võimaldab piirivalvuritel oma tööd senisest paremini teha, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Piirivalvur valvas varem ju piiri sisuliselt põõsaste vahel. Ühest põõsast teiseni oli vaid nähtavus. Eks salakaubavedajatel oli sedavõrd lihtsam tegutseda," rääkis PPA Saatse kordoni juht Arvi Suvi.

Salakauba veol kehtib reegel, et mida suuremad on toodavad kogused, seda keerukamad on ka peidukohad. Maksu- ja tolliameti Lõuna tollipunkti juhataja Toomas Huik ütles, et üks keerukam juhtum oli, kui salakaup oli surugaasiballoonides.

Kui seljas veetava salakauba vedu näitab kerget tõusu, siis salakauba smugeldamine maanteed mööda jällegi languses. Koidula maanteepiiripunktis on tänavu avastatud 98 rikkumist, mis on 30% vähem kui läinud aastal.

Lõuna tollipunkti juhataja Toomas Huik märkis, et Koidulas valgustatakse praegu praktiliselt kõik sisenevad kaubavood läbi. "Ja järgmisel aastal on meil ka uuenemas maanteedel läbivalgustamis võimekus."

Uuringute järgi tuuakse Eestisse kõige enam Valgevene maksumärkidega sigarette. Samas on aga alkoholi vedu seoses Lätist saadava odava alkoholiga jällegi vähenenud. Maksu- ja tolliameti sõnul on salakauba vedu otseselt seotud aktsiisipoliitikaga.

Suurim tänavu kätte saadud salakauba kogus avastati käesoleva kuu alguses Koidula raudteepiiripunktis, kui ühest kaubavagunist leiti viis miljonit salasigaretti.

Toimetaja: Priit Luts



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: