Tänavusel prooviloendusel testis statistikaamet loenduse metoodikat, selleks kasutatavat tarkvara ja registriandmete sobivust Eesti rahvastiku ja Eestis asuvate eluruumide kohta statistika tegemiseks ning selleks kasutati andmeid 24 riiklikust andmekogust, tehti andmetöötlus ja -analüüs.

Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup märkis, et Eestis on lühikese ajaga saavutatud olukord, kus registripõhise loenduse tegemiseks vajalik metoodika on välja töötatud ja praktiliselt kõik loenduseks vajalikud andmed on registrites olemas.

Kogurahvastiku kohta on registrites olemas andmed järgmiste loendustunnuste moodustamiseks nagu sugu, vanus, seaduslik perekonnaseis, sünniriik, kodakondsus, kogurahvastik, rahvus, emakeel, eluruumi asukoht, eluruumid hoonetüübi järgi.

Andmete mittevastavus tegelikkusele

Registrite andmetele tugineva loenduse tegemisel on suurim probleem registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus, mille mõju tuleb eriti selgelt esile, kui hakata registrite andmete põhjal määrama leib- ja perekondi.

Inimeste osakaal, kelle tegelik elukoht ei vasta registriandmetele, jääb 20 protsendi juurde. Diana Beltadze statistikaametist tõi intervjuus Vikerraadiole esile veel ühe probleemi. "Ligi 47 000 inimest on prooviloenduse andmetel registreeritud vaid kohaliku omavalitsuse tasemel. Me ei oska moodustada leibkonda või perekonda määrata. Lisaks on 1500 inimest, kelle kohta ei õnnestunud mingit eluruumi infot leida."

Teine prooviloendus toimub 2019. aastal ning registripõhine rahva ja eluruumide loendus Eestis toimub 2020/2021. aastal.

Siseministri kommentaar

Siseminister Andres Anvelt ütles "Aktuaalsele kaamerale", et praeguse seadusandluse järgi peab inimene ise hoolitsema, et tema andmed oleksid korrektsed. Anvelti sõnul ei poolda ta süsteemi, kus vananenud andmete puhul saaks inimest karistada, Tema sõnul tuleks soodustada seda, et inimesel oleks vajalik oma elukohta registreerida.

Anvelt ütles, et see suures pildis tähendabki seda, et riigil puudub korrektne ülevaade, kus ja milliseid teenuseid näiteks inimestele pakkuda, see on kõige lihtsam asi. "Kohalik omavalitsus kannatab selle tõttu kõige rohkem, isegi rohkem kui riik. Ja see näitab seda, et me ei ole inimestele pakkunud võimalikult palju põhjusi ennast õigesse elukohta sisse registreerida," lausus minister.

"Kindlasti ei saa väga heaks kiita selliseid praktikaid, kus inimesi n-ö ostetakse ühest vallast üle teise valda. Ja punkt kaks on see, et inimesed ise võivad mingi aja pärast avastada, et kus ma nüüd ei saagi last kooli panna selles vallas või linnas, kus ma reaalselt elan, sest mingi konkursi käigus ma kirjutasin ümber naabervalda," kommenteeris Anvelt veel.