Läti kaitseministeerium: ajateenistuse taastamine teeniks Venemaa huve
Läti kaitseministeeriumi hinnangul teeniks ajateenistuse taastamine praegu vaid Venemaa huve, sest see õõnestab kutselise sõjaväe süsteemi ja kurnaks Läti ressursid.
Ministeeriumi hinnangul nõuab kohustusliku ajateenistuse taastamine tähelepanuväärset inimressurssi ja raha ning efektiivsuse tagamiseks ka aega.
Ajateenistuse taastamine nõuaks kogu kutselise sõjaväe ja kodukaarti ressurssi, sest kutsealuste väljaõpetamiseks on vaja ohvitsere ja instruktoreid ning sõjavägi ja kodukaart peavad selleks eraldama oma parimad inimesed. See tähendab omakorda, et vägi kaotab võitlusvõime 3-5 aastaks.
Ajateenijate teenistussekutsumiseks tuleks ehitada vähemasti 300 sõjaväelasega keskus, lisaks piirkondlikud keskused, vastav personal ja taristu. Kokku suurendab see halduskoormust ja kulu, rõhutas ministeerium.
Kui iga aasta kutsuda aastaks teenistusse tuhat lätlast, siis lisandub kutselise väe ja kodukaitse kulutustele 38,1 miljonit eurot, varustusele 7,72 miljonit eurot, relvastusele 9,87 miljonit eurot. Lisaks tekivad järgnevatel aastatel lisakulud, mis ulatuvad iga-aastaselt kümnetesse miljonitesse eurodesse.
Hinnanguliselt kulub igale kutselisele sõdurile esimesel aastal ainuüksi varustusele 30 000 eurot ning on täiesti vale väita, et ajateenistusse kutsutute puhul oleks see näitaja oluliselt väiksem, lisas ministeerium.
Eritledes Vene-Gruusia 2008. aasta sõda ja Venemaa agressiooni Ukrainas osutas kaitseministeerium, et mõlemat iseloomustas agressori kiire ja tõhus, hoolikalt ettevalmistatud tegutsemine ning kutseline sõjavägi.
"Praeguses olukorras teeniks kohustusliku ajateenistuse juurde naasmine Lätis suuresti Venemaa huve, sest samm nõrgendaks oluliselt või isegi likvideeriks kutselise sõjaväe ning kodukaarti; mõlemad kaotaksid rahastuse ning peaksid lõpetama käimasolevad arenguprojektid."
"Eelmainitut arvestades peame küsima küsimuse - kelle huvides on hävitada toimiv riikliku kaitse süsteem, mis on hakanud taastuma pärast aastatepikkusi eelarvekärpeid ning on muundumas tõeliseks sõjaliseks jõuks, et asendada see ajateenijate või kahurilihaga," kirjutas ministeerium.
Lätis elavneb korrapäraselt arutelu ajateenistuse taastamisest Eesti ja Leedu eeskujul. Praeguse algatusega tuli välja Raimonds Lejnieks Puķe, kelle ühiskonnaalgatuste portaali üles riputatud üleskutsele on alla kirjutanud juba 71 inimest.
Läti loobus kohustuslikust ajateenistusest 2007. aasta 1. jaanuaril.
Allikas: BNS