Leedu ja Eesti kaitseväe juhatajad istutavad peastaabi murule tamme. Balti riigid näitavad väljapoole koostööd ja üksmeelt, kuid kaitsealal käiakse mitmes valdkonnas omapead. Eestil on ajateenistus, Leedus on seda hakatud alles nüüd taastama. Eesti uhkeldab juba mõnda aega kahe protsendiga SKP-st riigikaitsesse, Leedu ja Läti on samasse kohta jõudnud alles tänavu.

"Ma arvan, et see on meie jaoks väga oluline ja me saame oma relvajõud moderniseerida. Me alustasime ajateenistusega, nagu võib-olla kuulnud olete," sõnas kindralleitnant Žukas.

Eesti kaitseväe kriitikud väidavad, et meil on kaks brigaadi - seda on liiga vähe maa kaitsmiseks liitlaste saabumiseni, samal ajal kui kerget relvastust jätkuks nelja brigaadi jaoks. Leedu asub oma maaväge suurendama.

"Meie kontseptsiooni kohaselt peavad olema kiirreageerimisjõud tavakallaletungi vastu. Selleks üritame luua seitse jalaväepataljoni - kaks brigaadi ja ühe tavalise kergejalaväebrigaadi lisaks reservi," selgitas Leedu kaitseväe juhataja.

Sarnane on see, et nii Eesti kui ka Leedu hangivad uut relvastust. Kuid kahe riigi kaks protsenti SKP-st on erinevad. Leedu kaitsekulutused tänavu on 870 miljonit eurot Eesti 524 miljoni vastu. Leedu on otsustanud tõsta oma kaitsekulutusi 2,5 protsendini SKP-st aastaks 2030.

Leedu valikuvõimalused on suuremad kui Eestil. Leedu on esimene Balti riik, kes otsustas hankida keskmaa õhutõrjeraketid ning integreerida need NATO õhutõrjesüsteemi. Sealjuures arvestatakse, milliseid süsteeme kasutavad naabrid.

"Poola otsustas hankida Patriot-süsteemi, Rootsi otsustas samuti hankida Patriot-süsteemi USA-lt. See on pikamaa õhutõrjesüsteem. Me kavatseme omada lühi- ja keskmaa süsteemi ning integreerida selle NATO süsteemi meie piirkonnas," sõnas Žukas.

Leedu kaitseväe juhataja ütles, et õhutõrje integreerimisel oleks tarvis kõigil kolmel Balti naabril koostööd teha. Ta ütleb, et sellest Balti naabrid ka räägivad. Kuid ühist lähenemist seni pole.

"Me räägime ikka ja jälle sel teemal. See on probleem. Ka NATO poliitika kujundajad ja sõjaväe juhid on sellest probleemist teadlikud. Sel sügisel hakkavad Balti kaitseväe juhatajad uuesti koos plaane pidama, kuid meil pole ikkagi Balti riikide õhukaitse kontseptsiooni," nentis ta.

Balti riigid on lähinaabrid, kuid ilmselt kuuluvad eri regioonidesse. Leedu ja Läti suunavad pilgud Lääne-Euroopa ning USA poole, samal ajal kui Eesti võtab sageli eeskuju soomlastelt.