Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1483621320000 | amCalendar}}
Eesti vaadatuim telesisu aastavahetusel oli president Kersti Kaljulaidi kõne.
Eesti vaadatuim telesisu aastavahetusel oli president Kersti Kaljulaidi kõne. Autor/allikas: ERR

Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

Üks erinevus siiski on. Kui Gorbatšovi surma (mille kohta on valeteateid tulnud viimase kolme aasta jooksul vähemalt kuus korda) ja Trumpi pühakuks kuulutamise uudised olid pahatahtlikud väljamõeldised, mille levikule aitas kaasa sotsiaalmeedia, siis Vladimir Putini kõne vaadatavuse populaarsuse osas on tegu Eesti ajakirjandusväljaande teadliku ja tahtliku vale levitamisega.

2. jaanuaril avaldas Delfi loo pealkirjaga „Šokeeriv või mitte? Eesti vaatajate uusaasta telelemmikuteks osutusid „Edekabel“ ja Vladimir Putini kõne“ [praeguseks on artikli pealkiri ja sisu muutunud]. Artiklis esitatud info oli aga osaline, sest puudusid võrdlusandmed, ning lisaks oli olemasolevaid andmeid tõlgendatud valesti. Lühidalt: tegu oli vale ja eksitava infoga.

Praeguseks on seda infot täiendatud, ehkki lõplikku selgust, mida siis Eesti televaatajad tegelikult vaatasid, sealses artiklis ei olegi.

Ilmselt suudab iga Eesti elanik oma argipäevatoimetustega hakkama saada teadmiseta, mida siis kaasmaalased aastavahetusel kõige enam televiisorist vaatasid. Selles loos on aga üks põhimõttelisem probleem: kelle huve teenib väärinfo levitamine?

Meediaettevõtte? Jah, eraajakirjandusväljaanne on ettevõte, mille eesmärk on teenida kasumit. Mida suurem on auditoorium ehk mida rohkem inimesi klõpsab (kas või) väärinfol, seda suurem on lõpuks rahanumber, mida saab reklaamiostjalt – lugeja eksitamise eest – küsida. Ehkki see on kahe teraga mõõk.

Lugejate? Lugejal on õigustatud ootus usaldada ajakirjandust, sest viimase ülesanne on olla filter, seda nii kvaliteetse kui mittekvaliteetse, aga ennekõike tõe ja väärinfo osas. Mida kehvemini see filter töötab, seda vähem usaldab auditoorium meediaväljaannet ning pikas perspektiivis tähendab see kogu ajakirjanduse usaldusväärsuse langust.

Idanaabri? Kas Vene propagandamasin rõõmustab selle üle, kui Eesti televaatajad Vladimir Putini kõnet vaatavad ja sinne meedia sellest uudismulli tekitab, jääb igaühe enda otsustada.

Seega on sõnum lugejale: ärge klõpsake pealkirjadel, mis on värvikad, kuid mis võivad sisaldada valet. Kui ikkagi eelistate pealkirjale klõpsata, siis lugege lugu ka kolm päeva hiljem, et saada teada, kas info ikkagi oli täielik ega valetanud teile.

Sõnum kolleegidele ajakirjanduses on aga põhitõde kooliõpikust: kontrollige fakte ja ärge avaldage valet, isegi kui see toob teile kümneid tuhandeid klikke juurde – iga klikk on lõpuks lugeja, väärinfo puhul petetud lugeja. Ja Delfi, isegi kui väljaande hüüdlause on "Juba teame." ei tähenda see, et kui teate, peaksite kohe avaldama. Enne tasub ikka fakte kontrollida.

Ehkki nii Delfi kui kõik teised eesti meediaväljaanded said 3. jaanuaril sama info vaadatavuse kohta, ei leia ka praeguseks Delfi muudetud ja täiendatud loost lõplikku infot. Seetõttu toon Kantar Emori arvudele tuginedes uuesti välja, mida ja kui palju Eesti televaatajad siiski aastavahetusel televiisorist vaatasid.

Uuringufirma Kantar Emor andmetel oli Eesti vaadatuim telesisu aastavahetusel president Kersti Kaljulaidi kõne.

 

Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju saatis ERRile kommentaari,
mille avaldame siinkohal muutmata kujul:

Jah, Delfi eksis, avaldades lause, mis võrdles Vladimir
Putini kõne vaatajanumbreid ühes Eesti televaatajate
vanuserühmas PBK telekanalil Kersti Kaljulaidi kõne
vaatajaskonnaga ainult ETV-s, jättes välja teised Eesti
telekanalid. See oli kahetsusväärne hooletusviga, mis ärritav
ja pettumust valmistav nii autori kui ka toimetuse jaoks,
viga, mis sai selle avastamise järel parandatud, ja milliseid
sooviks me kõik sajaprotsendiliselt vältida. Siiski oleks
ebaproportsionaalne nimetada seda viga teadlikuks ja tahtlikuks
vale levitamiseks. Väljaande ja laiemalt kogu ajakirjanduse
usaldusväärsus lugejate silmis on tänasel "teadlike valede
levitamise ajastul" tõepoolest võtmeküsimus, antud eksimuse
ühte patta panek nende valedega aga liialdus. Poolik on
väide, et ka praeguseks ei leia Delfi muudetud ja täiendatud
loost lõplikku infot vana-aastaõhtu saadete vaadatavuse kohta
- eraldi avaldatud artiklis on esialgsele parandatud
informatsioonile täienduseks avaldatud ka täpsemad
vaatajanumbrid 31. detsembri populaarsemate saadete kohta.
Kuivõrd üllatav, Eestis elava venekeelse elanikkonna hulka
arvestades, on iseküsimus, aga tõsi on siiski ka see, et ka
Putini kõne vaatajaskond PBK kanalil oli sel õhtul
märkimisväärne, edestades mõnes sihtrühmas mitme selle õhtu
Eesti menusaate vaatajanumbreid.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: